Projekt "Narva-Jõesuu linna puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine"

Aastatel 2019. – 2020. osales Narva-Jõesuu linn projekti „Narva-Jõesuu linna puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine" teises voorus, mida rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmest „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine."

Projekti eesmärk on puuetega inimeste iseseisva toimetuleku ja sotsiaalse kaasatuse parandamine. Projekt on vajalik tagamaks puuetega inimestele võrdsed võimalused osalemaks igapäevaelu, kogukonna- ning tööelu tegevustes.

Projekti raames kohandati seitsme Narva-Jõesuu linna liikumispiiranguga isiku eluruumid sh parendati hügieenitoimingute tegemise ja liikumisvõimalusi muutes ligipääsetavaks hoonesse/majja sisse-väljapääsuteed.

Projekti kasusaajad on liikumispuudega isikud, kes vajavad igapäevaelu toimingute tegemiseks eluruumi ja/või selle territooriumi füüsilist kohandamist. Projekti kasusaajateks on ka liikumispuudega isikute lähedased, kelle hoolduskoormus projekti tegevuste elluviimise tulemusena väheneb.

Aastatel 2020-2021 osaleb Narva-Jõesuu linn projekti kolmas voorus, millega plaanitakse kohandada kahe linnas elava liikumispiiranguga isiku eluruumid sh parendades nii hügieenitoimingute tegemist kui liikumisvõimalusi hoonetes/majades.

Narva-Jõesuu määrus: Projekti „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine" toetuse andmise tingimused ja kord.

 

 

Projekt "Kodud tuleohutuks"

Projekti vajalikkuse põhjendus

Eestis põleb eluhooneid aastas ligikaudu sama palju kui Põhjamaades, kuid tules hukkub kolm-neli korda rohkem inimesi. See tähendab, et liiga paljud Eesti kodud ei ole nende elanikele ohutud. Neis samades kodudes üksi elavad eakad või sotsiaalselt mittetoimetulevad inimesed on Päästeameti üks suurimaid proovikivisid, sest 2019. aasta tulesurmade statistika kohaselt on kõige sagedasem tules hukkunu üksi elav vanemaealine ning see trend pigem jätkub. 2019 aastal oli kokku 660 kodutulekahju, milles hukkus 41 ja sai vigastada 95 inimest. Mitmel tules hukkunul puudus kõige esmasem elupäästja – suitsuandur. Ainus, mis tulekahju õigel ajal avastada aitab, on töökorras ja õigesti paigaldatud suitsuandur. Peamiselt tekkisid kodutulekahjud elektriseadmete kasutamisest või riketest elektriseadmetes, lisaks leidis aset ka küttesüsteemiga seotud tulekahjusid.

Eestis on endiselt tuhandeid kodusid, mis on Päästeameti andmetel tuleohtlikud ning vajavad kindlustunne, et neid ei ole nende murega üksi jäetud. Eelneval projekti perioodil sai korda tehtud 663 kodu ning oluline on selle tööga jätkata igas Eesti otsas.

Projekt „500 kodu tuleohutuks" on selle nime all läbi saamas ning alustame uut perioodi nimega „Kodud tuleohutuks". Oleme eelnevast projektiperioodist nii mõndagi õppinud ning nii koostööpartnerite, tööde teostajate kui ka omavalitsuste tagasiside põhiselt teinud erinevaid muudatusi projekti sisus – nii raha saamise põhimõtetest kui ka abikõlblike kulude nimekirjas.

Sihtrühm: 

• toimetulekuraskustes leibkonnad (KOV hinnangul);
• lastega pered, eelkõige lasterikkad;
• puuetega inimesed;
• eakad, eelkõige üksi elavad eakad;
• erand: juhtumipõhine lähenemine (näiteks on juhtunud peres hiljuti sündmus, mis on mõjutanud leibkonna majanduslikku seisu vms, hiljuti juhtunud tulekahju).

„Kodud tuleohutuks" projektis osalevate kodude nimekiri kujuneb Päästeameti läbiviidud kodukülastuste andmete põhjal ning analüüsitakse läbi koostöös kohaliku omavalitsusega.

Mida toetame: 

• olemasoleva küttekolde ja – seadme parandamine;
• vana küttekolde ja – seadme lammutamine ning uue ehitamine;
• korstnapühkimise teenus;
• esmased tulekustutusvahendid (suitsu- ja vinguanduri paigaldamine, tulekustuti);
• eksperthinnang;
• elektrisüsteemi parandamine;
• elektriaudit;
• gaasiseadmete parandamine;
• uue gaasiseadme ehitus;
• erilahendused, nt mittesüttiv voodipesu, temperatuuriandur, puuetega inimeste erilahendused.