Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöö ülesanne on pakkuda inimestele tuge, kui nende enda või pere võimalustest ei piisa toimetulekuks. Narva-Jõesuu linnas tegutsetakse inimkeskselt: iga inimese olukorda vaadeldakse tervikuna, võttes arvesse tema vajadusi, võimalusi ja elukeskkonda.

 

Sotsiaaltöö ei ole meie jaoks ainult teenuste korraldamine, vaid igapäevane suhtlemine inimestega, kelle lood on sageli keerulised ning mitmekihilised. Vahetu kontakt ja võimalus näha väikseid, kuid olulisi muutusi inimeste elus on see, mis seda tööd kannab ja tähendusrikkaks muudab. Napid rahalised võimalused sunnivad otsima sotsiaalvaldkonnas tõhusaid ja loovaid lahendusi. Väikses omavalitsuses tuntakse iga klienti nimepidi ja tema olukorda analüüsitakse individuaalselt.

 

Meie omavalitsus on väike, kuid suurel territooriumil (404,66 km²), hõlmates üht linna, kaht alevikku ja 20 küla. Väiksele elanike arvule vaatamata on sotsiaaltöö sisu ja probleemid võrreldavad palju suuremate omavalitsustega. Seisuga 1. märts 2026 oli linnas 4820 elanikku, kellest 672 olid kuni 18-aastased ning 1496 vähemalt 65-aastased. Ametlikult tuvastatud puudega inimesi oli 451, mis moodustas 10,6% elanikest.

Teenuste kättesaadavuse tagamiseks võetakse elanikke vastu kolmes teeninduspunktis: Narva-Jõesuu linnas ning Olgina ja Sinimäe alevikes. Selleks et abi oleks võimalikult kättesaadav, võivad Olgina ja Sinimäe teeninduspunkte külastada ka neid ümbritsevate külade elanikud. Kolmapäeviti on vastuvõtt nii Narva-Jõesuus kui ka Sinimäel kella 19-ni, mis võimaldab spetsialistiga kohtuda ka neil, kes töötavad tavapärase ajaga ega saa varem kohale tulla. Samal ajal hoolitseb linnavalitsus kui tööandja ka oma töötajate heaolu eest: reedeti lõpeb tööpäev kell 12, et kompenseerida pikemat kolmapäeva.

 

Narva-Jõesuu linnavalitsuse sotsiaalosakonnas töötab seitsmeliikmeline meeskond: osakonnajuhataja, sotsiaaltöö peaspetsialist, sotsiaaltöö spetsialist, lastekaitsespetsialist, kolm koduhooldustöötajat ja sotsiaalbussi juht.

 

Igaühel on oma lugu, kuidas sotsiaaltöö juurde jõuti. Mind on selle eriala juurde toonud soov inimesi päriselt aidata ja näha, kuidas õigel ajal pakutud tugi võib elu muuta. Osakonnajuhatajana pean oluliseks olla oma meeskonnale igapäevases töös toeks nii keeruliste juhtumite lahendamisel kui ka emotsionaalse koormuse jagamisel. Teen ka ise praktilist sotsiaaltööd, mis aitab mul paremini esindada meie osakonna tööd linnakodanike, linnavolikogu, naaberomavalitsuste ja riigiasutuste ees.

 

Mulle on oluline pidev eneseareng: eelmisel aastal lõpetasin sotsiaaltöö õpingud Tallinna tehnikakõrgkoolis. See on minu jaoks teine kõrgharidus. Osavõtt Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna töötajate koolitusprogrammist „IVA" jaanuarist maini 2022 ja Eesti sotsiaaltöö assotsiatsiooni ning sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerluse projekti raames korraldatud kohalike omavalitsuste sotsiaaljuhtide arenguprogrammist 2024. aastal on andnud kindlust nii töö tegemiseks kui ka meeskonna juhtimiseks. Varem töötasin Narva-Jõesuu linnasekretärina ja Vaivara vallasekretärina. Need kogemused on aidanud mõista kohaliku omavalitsuse toimimist tervikuna ja näha sotsiaalvaldkonna osa linnajuhtimises ning kogukonna arendamises laiemalt.

Linna sotsiaaltöötajad keskenduvad eelkõige inimesele, tema murede ja probleemide mõistmisele ning sobivate lahenduste leidmisele. Nad toovad välja, et esmane ja kõige olulisem töövahend on kuulamine. Inimese lugu avaneb kodukülastustel, vestlustes ning olukorra ja hooldus- või toetusvajaduse hindamisel, mitte üksnes toetustaotlusest või dokumentidest.

 

Hindamise käigus kasutame kohalikku hindamisvahendit, mida oleme viimasel ajal täiendanud uute teenuste lisandumisel (nt eluruumi kohandamine, vaimse tervise teenus). Eesmärk on mõista, mis on inimese tegelikud vajadused, sest need ei pruugi olla samad, mida ta esmasel pöördumisel nimetab. Seejärel seatakse koos eesmärgid, lepitakse kokku tegevused ja jälgitakse nende täitmist. Meie ülesanne ei ole probleemid „ära lahendada", vaid toetada inimest nii, et ta suudaks võimalikult palju ja kaua ise hakkama saada.

 

Sageli pöördutakse sotsiaaltöötaja poole keerulistes olukordades, näiteks majanduslike raskuste, terviseprobleemide, peresuhete pingete, hooldusvajaduse või hoolduskoormuse tõttu. Siis on oluline, et inimene tunneks end mõistetuna ja toetatuna. Usalduslik suhe sotsiaaltöötajaga on eduka koostöö alus.

 

Suur osa sotsiaaltööst Narva-Jõesuu linnas on seotud eakate toetamisega, eriti nendega, kes elavad üksi ja kelle hooldusvajadus aja jooksul suureneb. Sotsiaaltöötaja külastab kodusid, et hinnata inimese toimetulekut, selgitada välja peamised raskused ja teha kindaks hooldusvajadus. Sageli on raskusi igapäevatoimingutega, ravimite võtmisel, kodu korrashoiul ning sotsiaalses suhtluses, mis võib viia isolatsioonini. Olukorda on lihtsam lahendada, kui abivajaja lapsed elavad Eestis, siis piisab enamasti kontakti võtmisest ja leiame koos sobivad lahendused. Keerulisemaks muutub olukord, kui lähedased elavad välismaal, eelkõige Venemaal, kus suhtluskanalid võivad olla piiratud. Narva-Jõesuu linnas on selliseid juhtumeid palju, mis toob sotsiaaltöösse keerukust ja pikemaid menetlusi.

 

Kui lähivõrgustik on justkui olemas, kuid füüsiliselt kättesaamatu, siis on sotsiaaltöötajal ülesandeid rohkem. Sageli tuleb luua kohapeal toimiv tugivõrgustik, mis suudaks asendada kaugel elavate pereliikmete igapäevast kohalolu. See tähendab, et osutame teenust ja samal ajal hoiame ka inimlikke suhteid ning turvatunnet.

 

Näiteks elab üks meie 85-aastane klient üksi, tema ainus poeg elab püsivalt välismaal. Telefonikontakt on ebaregulaarne ja kriisiolukorras ei ole lähedastel võimalik kiiresti reageerida. Seetõttu on oluline korraldada praktiline abi ja teatud mõttes olla ka usaldusisik. Osutame koduteenust, aitame kõigis eluvaldkondades ja tagame heaolu. Sageli oleme toeks ka dokumentide vormistamisel, aitame lahendada häirenupu kasutamise küsimusi ning hoiame lähedasi kursis inimese olukorra ja igapäevaeluga.

Kui inimesel pole lähedasi või nad ei saa tema elu ja hoolduse korraldamises osaleda, aga inimese enda otsustus- ning teovõime jääb nõrgemaks, kaalutakse eestkoste seadmist kohtu kaudu. See on oluline meede inimese õiguste ja heaolu kaitsel. Viimastel aastatel on eestkostet vajavate täiskasvanute arv märgatavalt kasvanud: praegu on linn rohkem kui kümne täisealise eestkostja. See suundumus näitab abivajaduse suurenemist.

 

Narva-Jõesuu linn on väike omavalitsus, kus enamik inimesi tuleb igapäevaeluga toime ja abivajajad on üldiselt teada. Siiski pöörduvad sotsiaaltöötajate poole aeg-ajalt ka need, kes ei ole kunagi varem sotsiaalteenuseid kasutanud. Sageli jõutakse meieni alles siis, kui olukord on muutunud keeruliseks ja kõrvalise abita enam hakkama ei saada. Aga sotsiaaltöötaja poole pöördutakse ka lihtsamates küsimustes, kui tekib vajadus kasutada mõnd linna osutatavat teenust või pakutavat toetust, näiteks küttetoetuse või muu sotsiaaltoetuse taotlemiseks.

 

Vahel ei usalda eakas inimesi enda ümber ega ametkondi ja tema käitumine tekitab kogukonnas pingeid. Näiteks on ühel inimesel kujunenud uskumus, et teda saab aidata vaid Soome politsei (miks just Soome politsei, sellest ei saa keegi aru), mistõttu ta ei pea kohalikke lahendusi enda jaoks sobivaks. Sellest hoolimata sai linn inimese eestkostjaks, et tagada tema õiguste ja heaolu kaitse. Keskendume eelkõige rahuliku ja turvalise suhte hoidmisele. Arvestades inimese eripära, oleme leidnud ka praktilisi lahendusi. Näiteks oleme korraldanud talle kord nädalas poes käimise võimaluse naaberlinnas, 15 minuti kaugusel tema elukohast, et ennetada võimalikke konflikte kodukohas. Poesõidul kuulame ta ära ja püüame suunata vestlust nii, et maandada pingeid ja vältida ebameeldivaid olukordi naabritega. Vaidlemise asemel püüame jääda rahulikuks ja kannatlikuks, kuulates ka siis, kui ta süüdistab teisi ja meid. Võiks öelda, et meie töö käekiri on tegeleda nii probleemidega kui ka inimestega nende probleemide taga.

 

Väikses omavalitsuses tuntakse kliente, meie telefoniraamatud on täis tuttavaid nimesid. Kui keegi pöördub meie poole, salvestame tema kontaktandmed nii telefoni kui ka STAR-i (sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister) süsteemi. Seega teame järgmisel korral kõnet vastu võttes kohe, kellega räägime.

Kõige nõutumad on üldhooldusteenus väljaspool kodu, koduteenus ja sotsiaaltransporditeenus. Vajadus üldhooldusteenuse järele on pärast hooldereformi järjest suurenenud. Juulis 2023 kasutas linna kaasrahastusega üldhooldusteenust vaid 33 linnaelanikku, praegu on neid juba 45. Meie linna jaoks ei ole see väike arv. Kogemus näitab, et koduteenusega ei ole võimalik lahenda üldhooldusteenust vajavate inimeste kõiki vajadusi. Püüame osutada koduteenust nii kaua, kui see on võimalik. Enamati minnakse hooldekodusse siis, kui teiste teenustega pole hooldusvajadust enam võimalik katta. Koduteenusega püüame toetada eakaid ja puudega inimesi, samuti omastehooldajaid, et lihtsustada nende igapäevaseid hooldustoiminguid.

 

Aastatel 2021–2023 ellu viidud projekt „Sotsiaalteenuste arendamine ja integreerimine Narva-Jõesuu linnas" aitas palju kaasa koduteenuse arendamisele linnas. Projekti raames läbisid meie koduhooldustöötajad koolituse, kus omandasid esmaabi ning isikliku abistaja oskused, osalesid supervisoonides ja kovisioonides, tegeledes oma töö keeruliste olukordadega. Projekti kaudu saime soetada mõned abivahendid, mida saame lühikeseks ajaks anda tasuta kasutada meie elanikele ja linna külastajatele. Sellised abivahendid on rulaator, käimisraam, jalutuskepp, küünartoega kepp ja küünartoega kargud. Samuti oleme ostnud kaks häirenuppu ja kaks liikumisandurit, mida kasutavad inimesed, kes saavad meie koduhooldusteenust. Mobiilside levi probleemide tõttu ei saanud liikumisandurid meie elanike seas kahjuks populaarseks. Hiljem saime muretseda juurde veel neli häirenuppu. Praegu võimaldame väikse omaosalusega kasutada häirenuppe koduteenusel olevatel eakatel.

Narva-Jõesuu linn osutab sotsiaaltransporditeenust ise, tagades selle paindlikkuse ja kättesaadavuse. Peamised sõitude sihtkohad on Narva, Ida-Viru keskhaigla Kohtla-Järvel, samuti Tartu ja Tallinna kliinikud ning haiglad. Kasutame mikrobussi Peugeot Traveller, mis läbib keskmiselt 5500 kilomeetrit kuus, aidates inimestel jõuda neile oluliste teenusteni.

 

Sotsiaaltransport on oluline tugi kaugemates külades ja taludes elavatele inimestele, kus ühistransport on piiratud või puudub üldse. Teenus toimib justkui linna kaugemate nurkade ja linnavalitsuse ühenduslüli: see toob inimesed kohale ning aitab neil jõuda vajalike teenuste, asutuste ja spetsialistideni. Sotsiaalbuss sõidutab ja toimetab inimese turvaliselt ning õigeks ajaks sihtkohta, näiteks perearsti või sotsiaaltöötaja juurde, apteeki, dokumenti taotlema ja kätte saama, rehabilitatsiooniteenusele või muule kohtumisele. Lisaks on sotsiaalbuss tähtis ka kogukonna igapäevaelu toetamisel. Kaks korda kuus tehakse poering, mis võimaldab kaugemate külade eakatel turvaliselt ja mugavalt poodi külastada. See on eriti oluline neile, kelle liikumisvõime on piiratud või küla ühistranspordikorraldus ei võimalda iseseisvalt sisseoste teha. Samuti tegutseb sotsiaalbuss ratastel raamatukoguna: koostöös linna raamatukogudega toimetatakse huvilistele raamatud koju ja pärast raamatukokku tagasi.

 

Alates 2023. aastast on sotsiaaltranspordi teenus tasuline. Omaosalustasu on mõistlik: linna piires kolm eurot, Ida-Virumaa piires kümme eurot, Narva ja Sillamäe suunal viis eurot ning väljaspool maakonda 30 eurot sõidu kohta. Puudega lapsed koos saatjaga on omaosalustasust vabastatud. Omaosaluse kehtestamise eesmärk on tagada jätkusuutlik teenus ja vältida väärkasutust.

Kuigi linna eelarve on piiratud, katsume osutada kõiki teenuseid elanikele soodsalt või isegi tasuta. Sotsiaaltöös tuleb kriiside lahendamise ehk tulekahjude kustutamise kõrval pöörama tähelepanu ka ennetusele.

 

Hea näide on Narva-Jõesuu linna oma terviseteenus: vanaduspensionärid, puuetega inimesed ja puuduva töövõimega elanikud saavad käia ujulas tasuta mitu korda aastas. Valida saab kolme ujula vahel: Meresuu SPA, Narva ujula või Sillamäe spordikompleks Kalev, mis muudab teenuse kättesaadavamaks ja motiveerib liikuma. See on klassikaline rahvatervishoiu meede: liikumine vähendab krooniliste haiguste riski, parandab vaimset tervist ja lükkab edasi hooldusvajaduse teket. Kuigi populaarne teenus suurendab kulusid, on see investeering, mis aitab vähendada tervishoiu ja sotsiaalhoolekande koormust.

 

Viimastel aastatel on kasvanud vajadus ka vaimse tervise toe järele. Ainult tänu riigi toele saame osutada elanikele vaimse tervise teenuseid. Valikus on psühholoogiline nõustamine, kriisinõustamine, hingehoid, perenõustamine ja pereteraapia, leinanõustamine, kogemusnõustamine ning loovteraapia. Nende eesmärk on toetada linnaelanike psühhosotsiaalset heaolu, ennetada vaimse tervise probleeme ja pakkuda professionaalset tuge keerulistes eluolukordades. Narva-Jõesuu linnale selleks aastaks eraldatud summa on väike. Eelmisel aastal alustasime teenuste osutamisega alles juulist ja nii ei jõutudki kogu eraldatud raha ära kasutada. Sel aastal on raha juba peaaegu otsas, sest teenuste järele on suur nõudlus. Kõige populaarsem on psühholoogiline nõustamine ja kogemusnõustamine.

Laste, perede ja noorte valdkonnas pöörame igapäevase lastekaitsetöö kõrval tähelepanu ka ennetusele. Lapsevanematele pakutakse võimalust osaleda vanemlusprogrammis „Imelised aastad", mis toetab lapsevanemate oskusi ja peresuhete tugevdamist. Aastatel 2023 ja 2024 oli peredel võimalik kasutada ka peretugevdusprogrammi teenust. Samuti tegutseb noorte toetamise programm „Noortegarantii tugisüsteem", mille abil 16–26-aastased noored, kes ei tööta ega õpi, saavad tuge, oskusi ja motivatsiooni, et jätkata haridusteed või leida töökoht.

 

Lastekaitsespetsialisti töö on eelkõige suunatud perede abistamisele lastega seotud probleemide lahendamisel, olgu need käitumisraskused, koolikohustuse täitmata jätmine, tervisemured või keerulised peresuhted. Spetsialisti peamine ülesanne on säilitada pere ning tagada laste igakülgne turvaline areng ja heaolu. Selle üks olulisemaid töövahendeid on usaldusliku suhte kujundamine, ühine tegevuse kavandamine ja last kasvatavate täiskasvanute vanemlike oskuste arendamine.

 

Narva-Jõesuu linn asutas koostöös Kohtla-Järve linnaga 2024. aastal sihtasutuse Narva-Jõesuu Peremajad, mille eesmärk on tagada stabiilne ja professionaalne asendushooldusteenus. Perelähedast elukeskkonda pakutakse Eesti maakondade kuni 36 lapsele.

 

Narva-Jõesuu linnas on 1. jaanuarist 2026 suurendatud sünnitoetust 320 eurolt 1000 eurole, et pakkuda peredele tuge pärast lapse sündi. Samuti toetatakse õppivaid noori, aidates kaasa nende haridustee jätkamisele: alates 2026. aastast suurendati üliõpilaste toetust 100 euroni poolaastas (200 eurot aastas).

Viimastel aastatel on suurenenud tähelepanu ka sotsiaalvaldkonna kriisivalmidusele. Aprillis Narva-Jõesuu hooldekodus ja Tallinna Pirita Südamekodus toimunud kriisiõppus „Suur vedamine" kinnitas veel kord, et sotsiaaltöö igapäevaste probleemide kõrval tuleb tõsiselt ette mõelda ka kriisiolukordadele ja teenuste toimepidevusele. Õppusel harjutati hooldekodu elanike evakueerimist üleujutuse korral ja kontrolliti kohaliku omavalitsuse, sotsiaalkindlustusameti, päästeameti ning hooldekodude koostööd kriisi tingimustes. Eesmärk oli hinnata kriisiplaanide toimivust, info liikumist ja osaliste valmisolekut toetada abivajajaid kriisi ajal.

 

Õppus oli suur proovilepanek nii linnale kui ka meie hooldekodule, sest kriisi korral tuleb tagada sotsiaalteenuste järjepidevus, elanike turvalisus ja asutuste kiire koostöö ning tuleb olla valmis toetada ka hooldusvajadusega inimesi. Õppus aitas paremini mõista kohaliku omavalitsuse ülesandeid kriisi juhtimisel ja harjutada tegutsemist keerulises ning kiiresti muutuvas olukorras. Nägime, kui oluline on edasi arendada linna kriisiplaani ja koostada kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenuste toimepidevuse riskianalüüs ning tegevusplaan. Olen kindel, et see kogemus annab nende dokumentide edasiarendamiseks väärtuslikke praktilisi teadmisi.

Tegutseme selle nimel, et Narva-Jõesuu sotsiaaltöö põhineks inimkesksetel väärtustel, kvaliteedil ja koostööl. Eesmärk on pakkuda abi õigel ajal, õigesti ja tulemuslikult, et see toetaks inimese iseseisvat toimetulekut ning parandaks elukvaliteeti.

 

Sotsiaaltöös tuleb probleemide lahendamise kõrval ka neid ennetada, inimesi märgata ja kogukonna tugevdada. Väikeses linnas on see eriti nähtav: iga inimene loeb ja iga lugu on eriline ning tähtis. Just see paneb aluse usalduslikule ja tulemuslikule sotsiaaltööle. Juhi ja sotsiaaltöötajana on minu jaoks oluline, et ükski inimene ei jääks oma murega üksi ka siis, kui lahendus ei ole kiire ega lihtne.