Narva-Jõesuu seisab täna silmitsi väljakutsega, mis ei ole sugugi ainulaadne ega omane ainult meie linnale. Suurlinnad, mis toimivad omamoodi tõmbekeskustena (mitmekülgsemad valikud, töökohad, huvihariduse parem kättesaadavus jne), mõjutavad paratamatult väiksemaid, nende naabruses paiknevaid, omavalitsusi. Eeskätt väljendub see suurema omavalitsuse mõju laste arvu vähenemises meie haridusasutustes ja õpiränne teiste omavalitsuste koolidesse.

Väiksem kool või lasteaed tähendab igas mõttes piiratumaid võimalusi – olgu selleks õpetajate nappus, palgasurve või kasvavad halduskulud. Kõik need tegurid sunnivad omavalitsusi otsima uusi ja nutikamaid lahendusi. Üheks selliseks sammuks on koolide ja lasteaedade ühendamine, mida sageli nähakse emotsionaalse ja valusa muutusena. Tegelikkuses võib see aga olla ainus viis tagada meie lastele kvaliteetne ja jätkusuutlik haridus ka tulevikus.

Praegune süsteem, kus iga asutus tegutseb eraldi, tähendab mitmekordseid juhtimisstruktuure, eraldi majandamist, dubleerivaid tugiteenuseid ning sageli ka ebaühtlast hariduskvaliteeti. Kui ressursse on vähe ja lapsi jääb iga aastaga vähemaks, ei saa me lubada endale killustatust – meil on vaja ühtset, tugevat ja hästi toimivat haridusvõrgustikku. See on omavalitsuse jätkusuutlikkuse küsimus.

Ühendamine ei tähenda lasteaedade või koolide sulgemist, vaid nende paremaks toimimiseks ümberkorraldamist. See tähendab ühtset juhtimist, paremat koostööd õpetajate vahel, järjepidevat õpikäsitust ning sujuvamat üleminekut lasteaiast kooli. Lapse jaoks on see turvalisem ja loogilisem arengutee – tuttav keskkond, tuttavad täiskasvanud ja ühtsed väärtused.

Oluline on ka majanduslik külg. Ühtne juhtimine võimaldab suunata rohkem raha sinna, kus seda on kõige enam vaja – õpetajate palkadesse, õppevahenditesse, tugispetsialistidesse ja kaasaegsetesse õpikeskkondadesse. Selle asemel, et hoida üleval mitut eraldi administratsiooni, saab investeerida otseselt laste heaolusse ja arengusse.

Muidugi tekitavad muutused alati küsimusi ja hirme. Vanemad muretsevad, kas nende lapse haridus muutub isikupäratumaks. Õpetajad kardavad töökohtade kadumist. Need mured on mõistetavad ja neid ei tohi ignoreerida. Just seetõttu peab ühendamise protsess olema läbipaistev, kaasav ja hästi läbi mõeldud. Otsuseid ei tohi teha suletud uste taga – kogukond peab olema kaasatud.

Narva-Jõesuu tugevus on tema inimesed. Kui suudame koos mõelda mitte sellele, „kuidas oli varem", vaid sellele, „kuidas saab paremini", on meil võimalus luua haridusmudel, mis on paindlik, kaasaegne ja lapsekeskne.

Küsimus ei ole selles, kas muutused tulevad. Küsimus on selles, kas me juhime neid teadlikult ja targalt – või laseme neil meid sundida. Koolide ja lasteaedade ühendamine võib olla just see samm, mis aitab Narva-Jõesuul hoida oma haridust elujõulisena ka aastakümnete pärast.

Narva-Jõesuu linnavalitsus on viimastel aastatel põhjalikult analüüsinud linna haridusvõrgu toimimist. Selle töö tulemusel on jõutud järeldusele, et senine killustatud mudel ei taga enam piisaval määral ei hariduse kvaliteeti ega ressursside mõistlikku kasutust. Seetõttu on linnavalitsus ja linnavolikogu algatanud koolide ja lasteaedade ümberkorraldamise, mille eesmärk ei ole sulgemine, vaid tugevama, ühtsema ja jätkusuutlikuma haridussüsteemi loomine.

2017. aastal ühinesid Vaivara vald ja Narva-Jõesuu linn üheks omavalitsuseks. Mõlemas omavalitsuses oli oma väljakujunenud haridusvõrk. Selle pärandiga oleme liikunud edasi ka tänasesse päeva, mil linna territooriumil tegutseb viis munitsipaalharidusasutust: kaks kooli, kaks lasteaeda ja huvikool. Valdkonna analüüs on näidanud, et eraldiseisvate asutustena toimimine tähendab paratamatult dubleerimist juhtimises, dokumentatsioonis ja tugiteenustes. See on kulukas ning ei kasuta maksimaalselt ära meie inimressurssi.

Viimase viie aasta jooksul on linnavalitsus koos volikoguga analüüsinud õppekohtade täituvuse trende, õppe- ja kasvatustöö näitajaid ning õppurite liikumist teistesse omavalitsustesse. Tulemused ei ole rahuldavad: 2026/2027. õppeaastal õpib teiste omavalitsuste koolides ja lasteaedades 220 Narva-Jõesuu põhikooliealist last ning 61 lasteaialast, samas kui meie lasteaedades käib kokku 110 last ja koolides kokku 221 last. Koolitäis lapsi õpib mujal!

Koolid ja lasteaiad toimivad täna suurel määral tänu Narva ja Sillamäe linnade lapsevanematele ning kohalike lapsevanemate teadlikele valikutele. Ilma nendeta ei oleks meie koolid ja lasteaiad jätkusuutlikud. See on selge signaal, et meie haridusvõrk vajab muutusi, et muutuda peredele atraktiivsemaks ja piirkonna haridusmaastikul konkurentsivõimelisemaks.

Kaasaegne hariduskorraldus peab lähtuma eelkõige lapse huvidest. Iga laps peab saama individuaalse õpitee, millel kulgemine on piisavalt toetatud, turvaline ning mis tagab kvaliteetse hariduse ja võimetekohase stardipositsiooni järgmistel haridusastmetel. Just seetõttu näeb linnavalitsus haridusasutuste ühendamises võimalust luua ühtne juhtimine, parem koostöö õpetajate vahel, tugevamad tugimeeskonnad ning ühtlasem õppetöö kvaliteet kõigis õppekohtades.

Linnavalitsuses nähakse koolide ümberkorraldamist kavandades ette, et alates 1. septembrist 2026 liidetakse Sinimäe Põhikool Narva-Jõesuu Kooliga ning edaspidi jätkatakse õppetööd Narva-Jõesuu Kooli tegutsemiskohana. Sinimäe Põhikool lõpetab tegevuse 31. augustil 2026. Samamoodi liidetakse Vaivara Lasteaed Narva-Jõesuu lasteaia Karikakariga. Ühinenud asutused moodustavad ühtse Narva-Jõesuu Lasteaia kolme tegutsemiskohaga: Narva-Jõesuus, Sinimäel ja Olginas.

See tähendab, et kohalikud hooned ning õppe- ja kasvatustöö neis jäävad alles, kuid juhtimine ja korraldus muutuvad ühtsemaks ja tõhusamaks.

Ühendamine loob uusi võimalusi ka õpetajatele ja tugispetsialistidele. Tekivad ainesektsioonid, ühised meeskonnad, paremad asendusvõimalused ning suurem paindlikkus töökoormuste jagamisel. See aitab hoida ja arendada pädevaid spetsialiste ning vähendada läbipõlemise riski. Samuti avaneb võimalus strateegilisemaks juhtimiseks, kus direktor saab keskenduda ka arendustegevusele ja mitte ainult igapäevaste probleemide lahendamisele.

Oluline on rõhutada, et ümberkorralduste eesmärk ei ole kokkuhoid laste arvelt. Vastupidi – linnavalitsuse ja linnavolikogu seisukoht on, et vahendid tuleb suunata sinna, kus neist on kõige rohkem kasu: õppetegevusse, tugiteenustesse, õpetajate arengusse ja kaasaegsesse õpikeskkonda. Ühendamise otsuste eelnõudes on selgelt välja toodud, et ümberkorraldamine ei too kaasa täiendavat koormust linnaeelarvele.

Linnavalitsus on teadlik, et harjumuspärast elukorraldust muutvad tegevused tekitavad alati küsimusi ja hirme. Ei ole rumalaid küsimusi – on vaid vastuseta jäänud küsimused, mis põhjustavad ärevust. Kaasamine ja avatud suhtlus on igasuguse eduka reformi eelduseks. Seetõttu on koolipere, hoolekogud ja õpilasesindused olnud kogu protsessi ettevalmistamise jooksul kaasatud ning nende arvamused on ära kuulatud ja sisulised ettepanekud leidnud kajastamist asutuste põhimäärustes.

Narva-Jõesuu ei taha ega saa jääda kinni eilsetesse lahendustesse, kui homsed väljakutsed on juba kohal. Haridusvõrgu ühendamine ei ole eesmärk omaette, vaid vahend selleks, et meie lapsed saaksid parema, mitmekesisema ja stabiilsema haridustee lasteaiast põhikooli lõpuni oma kodukohas.

Ainult koos saame kujundada Narva-Jõesuu linna haridusvõrgu selliseks, mille üle on põhjust uhkust tunda – ka kümne ja kahekümne aasta pärast.

Narva-Jõesuu linnavalitsus