Narva-Jõesuu koolide ühendamine alates 1.septembrist, on loonud vältimatu vajaduse ühtlustada asutuste dokumente ja protseduure, ja mitmed neist vajavad ka koolide hoolekogude arvamuste ärakuulamist. Üheks selliseks dokumendiks on Narva-Jõesuu Kooli vastuvõtmise ja koolist väljaarvamise kord. Teame, et meie koolide esimesse klassi astujate hulgas on märkimisväärne hulk teiste omavalitsustest pärit lapsi, siis peab koolil olema võimalus lapse koolivalmidust hinnata. Nimetame seda siis koolikatseks või vestluseks.

7.04. Sinimäe põhikooli hoolekogus tõstatus eelnimetatud korra üle mõtteid vahetades arutelu koolivalmiduse üle, tõi kuuldavale seisukoha, mis paneb paljud haridustöötajad ja lapsevanemad kulmu kergitama: väidetavalt on kool see koht, kus laps alles hakkab lugemist ja kirjutamist õppima. Kuigi pealtnäha kõlab see loogiliselt – kool on ju õppimiseks –, peitub selles väites siiski ohtlik lõks, mis võib lapse koolitee juba stardis ära rikkuda.

Allakirjutanu nõustub eripedagoog Marika Prants seisukohtadega, kes selgitab oma artiklis „Laps peaks sügisel kooli minema, aga ei oska lugeda", et olukord on märksa keerulisem. Jah, keegi ei oota esimesse klassi astujalt soravat lugemist, kuid täielik (kirja)oskamatus on ka riskifaktor. Kui laps ei tunne tähti ega suuda kokku veerida isegi lihtsaid silpe, võib ta sattuda kiiresti „lumepalli efekti" kütke: ta jääb kaaslastest maha, enesehinnang langeb ning tekib stress, mis pärsib õpihimu veelgi.

Selles kontekstis on märgilise tähendusega Narva-Jõesuu Kooli plaan viia sisseastujatele läbi koolikatsed või vestlusvoorud. Selline samm ei ole mõeldud laste hirmutamiseks, vaid on vajalik tööriist õpetajale, et mõista lapse tegelikku taset ja vajadusi juba enne esimest koolikella. Vestlus aitab selgitada, kas laps on sotsiaalselt küps ja kas tema kõne areng toetab õppimist.

Oluliseks lüliks lapse ja kooli vahel on ka koolivalmiduskaart, mille lasteaiaõpetajad kevadel täidavad. Prants rõhutab, et see dokument on lapse „pass", mis annab kooliõpetajale hindamatu info lapse tugevuste ja arendamist vajavate oskuste kohta. Kui hoolekogus kõlab arvamus, et ettevalmistus pole oluline, siis koolivalmiduskaart tõestab vastupidist – see on süsteemne ülevaade sellest, mida laps on aastatega omandanud ja kus ta vajab lisatuge.

Hoolekogus kõlanud arvamus, et „küll koolis õpib", eirab tänapäeva kooli reaalsust. Marika Prants soovitab vanematel tegutseda: mängida sõnaseletusmänge, õppida tähti läbi mängu ja arendada peenmotoorikat. Laps ei pea olema „valmis tark", kuid ta peab olema valmis õppimiseks. Ja see valmidus algab kodust ja lasteaiast, mitte alles 1. septembril koolipingis.

Me ei saa nõustuda mugavusargumendiga, et vastutus lasub vaid koolil. Kui me saadame kooli lapse, kes ei tunne ühtegi tähte, ei anna me talle mitte aega lapsepõlve nautimiseks, vaid lükkame ta ettevalmistuseta tundmatusse vette. Koolivalmidus ja vestlused sisseastumisel on ühine pingutus, et lapse esimene kogemus haridusteel oleks eduelamus, mitte kibe pettumus.

Maarika Prantsu 11 nõuannet, kuidas saad oma last kooliks ette valmistada:

• Räägi koolist ja õpetajatest lapsele positiivselt, et ta oleks koolist huvitatud ning peaks õppimist põnevaks ja toredaks.
• Maanda lapse hirme ja ärevust, sest stressis aju ei suuda uusi teadmisi vastu võtta. Pööra tähelepanu lapse headele omadustele ja oskustele, kiida ja tunnusta.
• Paku koolieelikule võimalusi arendada oma suhtlusoskust uutes olukordades ja uute inimestega. Kui laps kardab võõrastega rääkida, võib tal olla koolis raske näiteks õpetajalt abi küsida.
• Arutage, mis on sõprus, kuidas suhteid luua ja sõpra ära tunda.
• Arenda lapse kõneoskust. Rääkige omavahel palju, jutustage lugusid ja lugege raamatuid iga päev. Mängige koos, eriti sõnaseletusmänge ja sõnaketti.
• Õppige tähti ja kui tähed selged, harjutage nende kokkuveerimist. Alustage ühesilbilistest sõnadest, nagu puu, siis liikuge kahesilbiliste lihtsamate sõnade juurde, nagu mesi jne.
• Peenmotoorika arenguks on hea voolida, värviraamatuid värvida ja legodest ehitada.
• Et õiget pliiatsihoidu soodustada, on kontoritarvete kauplustes müügil ergonoomilised pliiatsipidemed nii vasaku- kui ka paremakäelistele.
• Harjutage kergemaid matemaatikaülesandeid, arvutage kõigepealt viie, siis kümne piires. Algul sõrmede või muude esemete abil, siis ilma. Lase lapsel leida arvude reast puuduv. Harjutage ka tekstülesandeid, näiteks: kui ühel kassil on neli käppa, siis mitu käppa on kahel kassil?
• Õppige juba aegsasti selgeks koolitee. Pöörake tähelepanu turvalisele liiklemisele ja sellele, kuidas ületada autoteid.
• Tutvuge enne kooli algust õpetaja ja koolimajaga.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi alustavad 1. septembril kooliteed lapsed, kes on selle aasta 1. oktoobri seisuga seitsmeaastased.