Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu delegatsioon külastas Põhja-Ungari söepiirkonda

13. mai külastas IVOL delegatsioon kohaliku piirkonna kutsel Põhja-Ungari söepiirkonda. Tutvuti Mátra söeelektrijaamaga ning vahetati kogemusi õiglase ülemineku tegevuste ette valmistamisel ning ellu viimisel.

Mátra söeelektrijaam on sarnasel Ida-Viru põlevkivijaamadele ehitatud 20. sajandi keskel, kuigi tänane jaama tootmisvõimsus on 950 MW https://mert.mvm.hu/en/Rolunk/Tevekenyseg/JovoKep , siis tegelikkuses ei ole vanad energiaplokid igapäevaselt kasutuses vaid reservis, külastuse hetkel tootis jaam natuke rohkem kui 100 MW elektrienergiat. Hetkel on ehitusjärgus uus energiaplokk, mis hakkab kütusena kasutama gaasi, lisaks on investeeringuplaanides päikeseenergia ja energia salvestuse arendamine, et tagada konkurentsivõimeline energia hind jaama kõrval asuva tööstusala klientidele. Tänasel hetkel moodustab söeelekter ca 3 % kogu Ungari elektritoodangust. Üle 40% elektrienergiat toodetakse tuumajaamades, lisaks taastuvenergia. Kuigi pruunsöest toodetava energia osakaal on väga palju vähenenud, on sektor oluline tööandja: elektrijaamas töötab ca 1000 inimest ning kahes avakaevanduses veel 1000.

Ungari ja Eesti alustasid õiglase ülemineku fondi kasutusele võtmise planeerimisega 2020 a alguses. Euroopa Komisjon kiitis Eesti õiglase ülemineku territoriaalse kava heaks oktoobris 2022 ja Ungari kava sama aasta detsembris. Eestis on hetkeseisuga toetusotsutega kaetud 100% Õiglase ülemineku fondi 340 miljoni mahust ning välja on makstud 99 miljonit eurot e ca 30 % toetusfondi kogumahust https://www.idavirufond.ee/kuidas-meil-laheb . Ungaril ei ole kahjuks läinud nii hästi, sest vahepeal on muutunud õiglase ülemineku protsessi juhtimine ning läbi räägitud komisjoniga tegevuskava muutmise üle. Tänasel hetkel on meetmed ette valmistamisel ning toetusfondi kasutusele võtmise reeglitest tulenevalt on esialgselt kavandatud 250 miljoni euro suuruse toetusfondi maht vähenenud 50 miljoni euro võrra. Ka alles jäänud 200 miljoni kasutusele võtmine ette antud ajaraamis on suur väljakutse.

Narva linnapea Katri Raik: „Oleme õiglase ülemineku kavandamisel teinud pajud asjad tulemuslikumalt kui teised piirkonnad. Kaasates protsessi rohkem kohalikke inimesi ning andes neile võimaluse üleminekule kaasa aidata."

Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar: „Väga kasulik oli näha, kuidas toimis pruunsöel töötav elektrijaam ning kuulda, mis mõtted on ungarlastel õiglase ülemineku fondi rahade kasutamiseks. Probleemid on meiega sarnased ja soovid samuti. Minus kinnistus veelgi arusaam, et ei tohi lõhkuda toimivat tootmist ja tarneahelaid või survestada poliitiliselt makse tõstes ühe tööd andva sektori turult välja tõrjumist."

Seistes Balti elektrijaama eakaaslase - Mátra söeelektrijaam õuel, kinnistus osalejatele veelgi rohkem veendumus, et muutused energeetikas ei toimu nii kiiresti kui me sooviksime ning üleminek on tulemuslik ainult siis kui enne olemasolevate tootmisvõimsuste sulgemist on valmis ehitatud uued tootmisvõimsused, mis suudavad neid asendada.

Toimunud arutelu käigus tõdesid osapooled, et eduka ja õiglase ülemineku kavandamisel ja ellu viimisel on väga oluline on tagada protsessi tõhus juhtimine ning kohalike huvigruppide kaasamine. Ainult selliselt on võimalik ellu viia piirkondade majanduse mitmekesistamiseks vajalikud tegevused, mis annavad ka konkreetseid tulemusi.

Õiglane üleminek ei saa olla edukas, kui tegevused piirduvad ainult ühe Euroopa Liidu eelarveperioodiga 2021-2027. Väga oluline on, et õiglase ülemineku tegevused jätkuksid ka järgmisel rahastamisperioodil 2028-2034, et tagada õiglase ülemineku piirkondade majanduse mitmekesistamine, läbi uute investeeringute ja juba teostatud tegevuste kestliku toimimise.