Tere tulemast Narva-Jõesuusse!
Narva-Jõesuu on ideaalne koht igapäevarutiini ja linnamurede eest põgenemiseks.Siin saab jalutada mööda Eesti pikimat liivaga kaetud mereranda, hingata sisse tervistavat männimetsa hõngu, lõõgastuda mõnes rannikuäärses spaahotellis ning imetleda vapustavaid päikeseloojanguid.
Kuidas tulla?
Lihtsaim viis Narva-Jõesuusse saada on isikliku transpordiga. Auto võimaldab teil hõlpsasti jõuda kõigi huvitavate objektide juurde, mis asuvad linna suurel territooriumil. Võite kasutada ühistransporditeenuseid (buss https://www.tpilet.ee/ , rong https://elron.ee/ ) ning isegi jõetrammi.
NB! Suvehooajal linna külastades tasub tähele panna, et Narva-Jõesuu keskuslinnas on parkimine suvehooajal tasuline.
Majutus
Narva-Jõesuu pakub palju majutusvõimalusi: külalisi ootavad kaasaegsed ja paljude võimalustega spaahotellid, hubased hostelid, avarad saunaga eramajad ning väiksemale seltskonnale sobivad üürikorterid.
Narva-Jõesuus leiab igaüks endale meelepärase ja oma rahakotile sobiva ööbimisvõimaluse.
Toitlustus
Kui legendi järgi sai Narva-Jõesuu oma varasema nime - Hungerburg ("näljane linn") just seetõttu, et läbisõidul olnud kaupmehed siit toitu ei leidnud, siis nüüd jagub Narva-Jõesuus roogasid igale maitsele – olgu selleks kas koduahju küpsetised või mahlased burgerid, itaalia pasta või kaukaasia toidud, road värskelt püütud kalast või lausa gurmeeköök.
Mida Narva-Jõesuus teha?
Narva-Jõesuu tuletorn on Narva-Jõesuu atraktiivsemaid objekte, ning ainus, mis Põhja ja Kirde- Eesti rannikualal külastajatele avatud. Ainulaadne on juba majaka asukoht ning muidugi vaade – samal ajal saab nautida nii merd kui jõge, jälgida linnas toimuvat ning heita pilk Narva jõe vastaskaldale jäävale Venemaale.
Narva jõe läänekaldal paiknev Eesti idapoolseim tuletorn ehitati 1957. aastal Teise maailmasõja ajal hävinud vana tuletorni asemele. Valge-punasetriibulise betoontorni kõrgus jalamist on 31 meetrit ja tule kõrgus merepinnast on 35 meetrit. Tuli plingib pimedal ajal aastaringselt.
Ajaloohuviliste jaoks on Narva-Jõesuus kaks muuseumi: Sinimägede ja Narva-Jõesuu muuseum
Vaivara Sinimägede Muuseum annab teadmisi II maailmasõja sündmustest Eestis ning 1944. aastal Narva jõel ja Sinimägedes toimunud rasketest lahingutest. Laiendatud ning uued ruumid saanud muuseumis eksponeeritakse relvi, mundreid, sõdurite isiklikke esemeid, sõjaaegseid fotosid, vaenupoolte propagandaplakateid jms. Vaatamata raskele sõjateemale on väljapanekuid koostades arvestatud erinvate vanusegruppidega.
Narva-Jõesuu Koduloomuuseum tutvustab linna kuurortlinnaks kujunemist ning annab hea ülevaate kunagisest põnevast pitsarhitektuurist. Mitmekesised haridus- ja elamusprogrammid pakuvad lisaks teadmistele ka rohkelt isetegemisrõõmu.
Kultuuriline meelelahutus
Narva-Jõesuu pakub palju huvitavaid kultuuriüritusi. Külastajaid ootavad loomingulised küünlavalgusõhtud Päikesepargis, valjud ja värvilised linnapäevad, erinevad muusikasündmused (näiteks Narva-Jõesuu Jazz) ning kõiki kalatoidu nautlejaid rõõmustav Silmufestival. Linna kultuurikalender.
Aktiivne puhkus
Narva-Jõesuu teeb eriliseks tõik, et linna piiridesse jääb ka päris „maa" – endine Vaivara vald oma kahe aleviku ja 18 külaga. 404 km² suuruse pindalaga Narva-Jõesuu linnast leiab aktiivseks puhkuseks palju võimalusi: Suvel saab sõita rattaga ja käia ratsutamas, toimuvad ekskursioonid. Matkahuvilisi ootavad mitmed matkarajad. Narva-Jõesuu terviserada.
Märksa pikema matkaraja kohta saab teavet siin.
Talvel pakuvad rõõmu suusarajad imeilusas lumises metsas ja Sinimägede küngastel. Neile, kellele meeldib lisaks aktiivsele ajaveetmisele ennast ka proovile panna, toimuvad Narva-Jõesuus mitmed, juba traditsiooniks kujunenud spordiüritused.
Saade "Tere tulemast Narva-Jõesuusse!"
Kauni looduse keskel jätkub avastamisrõõmu kõigile. Siin on Eesti pikim mereäärne liivarand, arvukad spaad, hea toit, suvised sündmused ja palju muudki põnevat. Näemegi saates, millega Narva-Jõesuu seekord meelitab ja üllatab. Saatejuht on Lauri Hermann.
Hyvinvointia, luontoelämyksiä ja historiaa Narva-Jõesuussa
