Alkoholitarvitamise häire kabinet

29.11.18

Narva, Vestervalli 15, III korrus, kabinet 301, kabinet 303

tel 35 71881
jelena.kangas@narvahaigla.ee

Tegeleme alkoholiprobleemidega:
- kuritarvitamine,
- sõltuvus,
- suhte- või majanduslikud probleemid,
- joomisest tulenevad tervisemured.

Alkoholitarvitamise häire raviteenuste saamiseks tuleb registreeruda telefonil 3571881 (esmaspäev, teisipäev, kolmapäev ja reede 8.00-16.00, neljapäev 10.00-18.00).

Programm „Kainem ja tervem Eesti"

„Kainem ja tervem Eesti" on programm, mille üheks osaks on alkoholitarvitamise häire ravi teenuse osutamine.

Alkoholitarvitamise häire ravi on mõeldud inimestele, kes on sattunud alkoholi tõttu raskustesse. Siia alla kuuluvad nii liigjoomine, tsüklid ja tugev füüsiline sõltuvus, kui ka igapäevane joomine, mis segab tavapärast elu ja tegevust. Ravi alustamisel võib eesmärk olla kainuse kõrval ka kontrolli saavutamine tarvitatavate koguste ja sageduse üle.

Alkoholitarvitamise häire ravi hõlmab erinevaid tervishoiuteenuseid, mida osutatakse patsiendi vajadustest lähtuvalt. Raviprotsess kestab keskmiselt 6-12 kuud. Hoolimata esineda võivatest tagasilangustest tuleks ravi jätkata.

Ravi osutamisel lähtutakse astmelise ravi mudelist vastavalt patsiendi vajadustele ja tervislikule seisundile. Ravimeeskonda kuuluvad erinevate valdkondade spetsialistid (vaimse tervise õde, sotsiaaltöötaja, psühholoog, vajadusel psühhiaater).

Ravi alustamisel viiakse läbi esmane hindamine ja koostatakse raviplaan, mida muudetakse vastavalt vajadusele. Ravi võib sisaldada nõustamisi erinevate spetsialistide poolt, psühhoteraapiat ja patsiendi õpetust. Raviprotsessi kaasatakse võimalusel ja patsiendi nõusolekul lähedased, et patsienti toetada. Kuritarvitajate ja sõltlaste lähedastele pakutakse nõustamist ka juhul kui lähedane ei ole ise ravil.

Ravile tulekuks ei ole vaja saatekirja. Teenust saavad nii ravikindlustatud kui ravikindlustamata isikud alates 18. eluaastast. Teenus on tasuta (v.a. ravimid, mille eest tuleb ise maksta). Raviteenuseid ei osutata joobes inimestele.

Programmi „Kainem ja tervem Eesti" rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist eesmärgiga parandada alkoholi liigtarvitamise ennetamiseks ja raviks vajalike tervishoiu- ja tugiteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning pakkuda varajase avastamise ja nõustamise ning raviteenuseid.

Lisainfot programmi „Kainem ja tervem Eesti" kohta leiab veebilehelt www.tai.ee/kte.

Toimetaja: ALAR TASA

Tasuta õigusnõustamine erivajadusega inimestele üle Eesti

7.05.18

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) koostöös sihtasutusega Õigusteenuste Büroo (ÕTB) alustas aprillist 2017 õigusnõustamise teenuse pakkumist keskmise, raske või sügava puudega inimestele. Erivajadusega isiku elukondlike õigusküsimuste lahendamiseks võivad sihtgrupi esindajatena nõustamisele pöörduda ka sihtgrupi hooldajad või pereliikmed.

Teenuse eesmärgiks on tagada erivajadustega isikutele õigusnõustamine ja abistamine igapäevasel ametiasutustega suhtlemisel ning asjaajamisel.

Õigusabi tagatakse elukondlike õigusmurede lahendamisel: võlad, eluase, pereasjad, tööasjad, toetused jms. kohtumisega õigusnõustamisega (vajadusel ka  veebisilla vahendusel (Skype)), õigusinfot saab küsida telefonitsi ja veebinõustamise teel.

Õigusnõustamise teenust pakutakse 15-s ligipääsetavas nõustamiskohas üle Eesti koostöös maakondlike puuetega inimeste kodadega.

Teenus on sihtgrupi jaoks tasuta.

Õigusnõustamiseks on vajalik eelregistreerimine SA Õigusteenuste Büroo telefonidel: 601 5122 või 53 850 005.

Vajadusel on võimalus kasutada nõustamisprotsessis viipekeeletõlki.

Täpsem info teenuse kohta on leitav EPIKoja veebilehelt: http://www.epikoda.ee/oigusnoustamine

Lisainfo: Tauno Asuja, Eesti Puuetega Inimeste Koja peaspetsialist, tel: 661 6614,
e-post: tauno.asuja@epikoda.ee

Õigusnõustamise teenust rahastab Justiitsministeerium.

 

Linn/alevik

Õigusnõustamise teenuse osutamise kohad

Teenuse osutamise regulaarsus

Jõhvi

Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda (Kaare 7, Jõhvi)

kuu 1. kolmapäev

Narva

Narva kohtumaja (1.Mai 2, Narva)

kuu 1. kolmapäev

Rakvere

Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koda (Lille 8, Rakvere)

kuu 1. kolmapäev

 

Toimetaja: ALAR TASA

Seksuaalvägivalda kogenud ohvritele

23.03.18
Seksuaalvägivalda kogenud ohver saab pöörduda abi saamiseks ööpäevaringselt järgnevate teenusepakkuja juurde:
  • Lääne-Tallinna Keskhaiglasse, Sõle 23
  • Tartu Ülikooli Kliinikumi, L.Puusepa 8
  • Tartu Seksuaaltervise kliinikusse, Vaksali 17
  • Pärnu Haiglasse, Ristiku 1
  • Ida-Viru Keskhaiglasse, Kohtla-Järve Ilmajaama 12, Günekoloogia osakonna valveõde: tel 331 1041

Teenuste kaudu saavad seksuaalvägivalla (SV) ohvrid kiiret esmast abi koos  nõustamise ja meditsiinilise läbivaatusega.

Жертва, испытавшая сексуальное насилие, может круглосуточно обратиться за помощью в медицинское учреждение.
Благодаря услугам жертвы сексуального насилия (СН) смогут получать скорую первую помощь вместе с консультацией и медицинским осмотром
Toimetaja: ALAR TASA

Narva-Jõesuu linnaeelarvest makstavad täiendavad sotsiaaltoetused

17.03.18

UNIVERSAALTOETUSED (perekonna sissetulekust mittesõltuvad toetused)

Sünnitoetus
Lapse sünnitoetus määratakse lapse emale või isale täies ulatuses tingimusel, et üks lapsevanematest on olnud rahvastikuregistri järgselt Narva-Jõesuu linna elanik vähemalt üks aasta enne lapse sündi ja sünnitoetuse taotlemise ajal on mõlemad lapsevanemad ja laps rahvastikuregistri järgselt Narva-Jõesuu linna elanikud.
Sünnitoetus määratakse lapse emale või isale pooles ulatuses tingimusel, et üks lapsevanematest on olnud rahvastikuregistri järgselt Narva-Jõesuu linna elanik vähemalt üks aasta enne lapse sündi ja sünnitoetuse taotlemise ajal on üks lastevanematest ja laps rahvastikuregistri järgselt Narva-Jõesuu linna elanikud.

Sünnitoetus makstakse  kahes osas: 50% toetusest lapse sünni puhul ja 50% toetusest lapse üheaastaseks saamisel. Sünnitoetuse määramiseks esitab lapsevanem avalduse, lapse sünnitõendi ja sünnitoetuse teise osa saamiseks avalduse.

Toetuse määr: 320 eurot.

Koolitoetus

Koolitoetust makstakse kõigile põhikoolis, gümnaasiumis ja ametikoolis õppivatele kuni 19 aastastele (k.a) õpilastele septembrikuu jooksul. Toetuse taotlemiseks esitab lapsevanem avalduse. Toetus makstakse välja septembrikuu jooksul.

Toetuse määr: 40 eurot.

Elluastumistoetus

Elluastumistoetust makstakse kõigile jooksval aastal üldkeskhariduse omandanud kiituskirja, hõbemedali või kuldmedaliga lõpetanud noorele. Toetuse taotlemiseks esitab taotleja avaldusele lisaks lõputunnistuse koopia ja hinnetelehe.

Toetuse määr: kuldmedaliga lõpetanule 100 eurot, hõbemedaliga lõpetanule 80 eurot ja kiituskirjaga lõpetanule 50 eurot.

Matusetoetus

Matusetoetust makstakse linnaelaniku surma puhul ühele lahkunu omastest.

Matusetoetuse taotlemiseks esitab taotleja avaldusele lisaks perekonnaseisuasutuse surmatõendi.

Toetuse määr: 300 eurot.

Toetus õnnetusjuhtumi korral

Toetus määratakse isikule, kelle raske majanduslik olukord on tekkinud õnnetusega (loodusõnnetus, tulekahju, perekonnaliikme traagiline hukkumine ) seotud ootamatute kulutuste tagajärjel. Õnnetusjuhtumi korral otsustab toetuse maksmise sotsiaalosakonna juhataja ettepanekul Narva-Jõesuu Linnavalitsus.

Toetuse piirmäär: kuni 640 eurot.

Üliõpilase toetus

Üliõpilase toetust makstakse riiklikult akrediteeritud õppekava alusel esimest kõrgharidust omandavale üliõpilasele. Toetust makstakse päevases ja avatud õppes kõrgharidust omandavale kuni 26aastasele (k.a) üliõpilasele. Magistriõppes õppivale üliõpilasele makstakse toetust kuni 26. eluaastani (k.a).Toetust makstakse kaks korda aastas aprilli ja oktoobrikuus. Avalduse juurde lisatakse õppimist tõendav dokument. Akadeemilisel puhkusel viibivatele üliõpilastele toetusi välja ei maksta.

Toetuse määr: 75 eurot poolaastas.

Toetus funktsioonihäiretega laste erivajaduste rahuldamiseks

Toetust võib taotleda funktsioonihäire tõttu prille vajavale lapsele avalduse ja maksedokumendi alusel.

Toetuse piirmäär: kuni 40 eurot aastas lapse kohta.

Eakate sünnipäeva toetus

Linnavalitsuse esindaja õnnitleb eakaid linnaelanikke (75, 80, 85 ja kõiki üle 85aastaseid igal aastal) lillede ja kommikarbiga.

VAJADUSPÕHISED SOTSIAALTOETUSED (perekonna sissetulekust sõltuvad toetused)

Toetused on vajaduspõhised ja sõltuvad perekonna sissetulekutest ning kulutustest eluasemele. Vajaduspõhiste sotsiaaltoetuste taotlemiseks lisatakse taotluse juurde

perekonna kolme kuu arvelduskonto väljavõtted ja perekonna eluasemekulude dokumendid (nt kommunaalkulude arve, elektrienergia arve, hoonekindlustuse arve, küttepuude ostuarve, prügiveo arve).  Sissetulekute hulka arvatakse kõik netotulud, välja arvatud riigi- ja linna eelarve vahenditest makstavad ühekordsed toetused. Toetus määratakse perekonnale, kelle sissetulek esimese pereliikme kohta pärast eluasemekulude mahaarvamist on ühes kvartalis olnud väiksem kui kahekordne riiklik toimetulekupiir ja iga järgmise pereliikme kohta ühe ja poole kordne riiklik toimetulekupiir.

Toetus haigla voodipäevatasu kompenseerimiseks

Voodipäevatasu kompenseeritakse eakatele, raske, sügava ja keskmise puudega isikutele ja puuduva töövõimega isikutele avalduse ja maksedokumendi alusel.

Toetuse piirmäär: kuni 40 eurot aastas.

Toetus küttekulude hüvitamiseks

Toetust vähekindlustatud peredele küttekulude hüvitamiseks tsentraal-ja lokaalküttega eluruumides makstakse isikutele, kellele ei ole määratud ja välja makstud riikliku toimetuleku toetust. Toetust on võimalik taotleda aprillikuus. Toetus makstakse välja isiku avalduse ja maksedokumendi alusel.

Toetuse piirmäär: kuni 140 eurot aastas.

Toetus raske, sügava ja keskmise puude isikute erivajaduste rahuldamiseks

Toetus on ettenähtud keskmise, raske ja sügava puudega isikutele puudest tingitud erivajaduste rahuldamiseks, et tagada puudega inimesele parem toimetulek ja abi.

Toetust on võimalik taotleda kaks korda aastas juuni ja detsembrikuus.

Toetuse määr: 60 eurot sügava puude, 50 eurot raske puude ja 40 eurot keskmise puude korral.

Vältimatu sotsiaalabi

Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu. Vältimatu sotsiaalabiga tagatakse isikule toit, riietus või ajutine peavari varjupaigas. Kui vältimatu abina määratakse toetus rahas, makstakse toetus abivajajale välja vältimatu abi eelarvelistest vahenditest koheselt.

Toetuse piirmäär: kuni 100 eurot.

Paljulapseliste perede toetus

Paljulapseliste perede toetust makstakse kolme ja enamat last kasvatavale perele kaks korda aastas märtsis ja novembris, kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Paljulapseliste perede toetust on erandkorras õigus maksta lapse 19-aastaseks (k.a) saamiseni kui ta omandab kesk-, kutse- või kõrgharidust kuni jooksva õppeaasta lõpuni. Toetust on võimalik taotleda kaks korda aastas märtsi ja novembrikuus.

Toetuse määr: 130 eurot poolaastas.

Toetus lastelaagrite tuusikute hüvitamiseks

Toetust makstakse lastelaagrite tuusikute hüvitamiseks lapse kohta. Taotluse juurde lisatakse maksedokument.

Toetuse piirmäär: kuni 40 eurot aastas lapse kohta.

SOTSIAALTEENUSED

Koduteenus; väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenus; tugiisikuteenus; riigi rahastatav lapsehoiuteenus puudega lapsele; varjupaigateenus; turvakoduteenus; eluruumi tagamine;

sotsiaaltransporditeenus; võlanõustamisteenus; õpilaste bussisõiduteenus; tervisteenus;

puudega lapse ja täisealise isiku hooldus; asendushooldusteenus ja järelhooldusteenus (lastele ja noortele); isikliku abistaja teenus.

Linnavalitsus osutab või korraldab  lähtuvalt isiku abivajadusest muid sotsiaalteenuseid, mis tulenevad seadusest või isiku tegelikust abivajadusest. Teenuste osutamisel lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadustest. Muudeks vajaduspõhisteks sotsiaalteenusteks on:
psühholoogiline nõustamine, perenõustamine, perelepitusteenus, logopeedi teenus, kriisiabiteenus (sealhulgas laste leinalaager), tugirühmades ja -programmides osalemine, rehabilitatsiooniteenusel osalemine, toiduabi, omasteta surnud isiku matmise korraldamine,
sõltuvusravi.

Küsimuste ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda linnavalitsuse sotsiaalosakonda. 

Sotsiaalvaldkonda puudutavate õigusaktidega on võimalik tutvuda Narva-Jõesuu Linnavalitsuse koduleheküljel aadressil http://narva-joesuu.kovtp.ee/  ja  Riigiteatajas www.riigiteataja.ee.

 

KÄDI KOPPE

sotsiaalosakonna juhataja ülesannetes

Toimetaja: ALAR TASA

Üksi elava pensionäri toetus

17.03.18
Üksi elava pensionäri toetus on 115 eurot ja seda makstakse üks kord aastas. Pensionär ei pea toetust ise taotlema, vaid Sotsiaalkindlustusamet maksab toetuse välja pärast andmete kontrollimist.

Selleks, et saada toetust peab inimene perioodil 1. aprillist kuni 30. septembrini vastama kõikidele järgmistele tingimustele:

  • olema vanaduspensionieas
  • elama Eestis üksi rahvastikuregistri andmetel
  • talle on määratud pension ja selle igakuine netosumma on väiksem kui 1,2 kordne Eesti keskmine vanaduspension. 2018. aastal on see 492 eurot. Netosumma on pensionisumma, millest on maha võetud tulumaks.

Üksi elava pensionäri toetust makstakse üks kord aastas  - oktoobris.

Mida Sotsiaalkindlustusamet 2018. aastal kontrollib:

  • Kas toetuse saaja on vanaduspensionieas perioodil 01. aprill 2018 - 30. september 2018?
  • Kas toetuse saaja vanaduspension on perioodil 01. aprill 2018 - 30. september 2018 väiksem kui 492 eurot?
  • Kas toetuse saaja elab perioodil 01. aprill 2018 - 30. september 2018 rahvastikuregistri andmetel üksi?

Andmed pensionäri vanuse ja pensioni suuruse kohta võetakse sotsiaalkaitse infosüsteemist.

NäideVilma vanaduspensioniiga saabub 15.07.2018. Ta on oma elukohta sisse registreeritud üksinda. Kuna Vilma ei ole vanaduspensionieas seisuga 01.04.2018, siis sellel aastal ei ole tal õigust saada üksi elava pensionäri toetust. Kui ta elab 2019. aastal endiselt üksi ja pensioni suurus jääb alla 1,2 kordset Eesti keskmist vanaduspensioni, tekib tal õigus toetusele 2019. aastal.

Välisriigist pensioni saaja peab üksi elava pensionäri toetuse saamiseks esitama oma välisriigi pensioni suuruse, millele liidame kontrolliks Eestist saadava pensioni suuruse – mõlemad kokku peavad jääma alla 1,2 kordset Eesti keskmist vanaduspensioni. Välisriigist pensioni saaja peab toetuse saamiseks teatama Sotsiaalkindlustusametile oma välisriigist saadava pensioni suuruse 1. aprilli 2018 seisuga. Selleks sobib pangakonto väljavõte. Välisriigi pensioni suurusi ootame hiljemalt 31. augustiks 2018.

Andmed üksi elamise kohta võetakse rahvastikuregistrist perioodi 1. aprill kuni 30. september alusel. Sellel perioodil peab toetuse saamiseks elama pensionär rahvastikuregistri andmetel üksi. Kui pensionär elab üksi lühemal perioodil ehk näiteks on üksi elav rahvastikuregistri andmetel alates 1. maist, siis teda ei loeta sel kalendriaastal üksi elavaks pensionäriks. Kui pensionär jätkab üksi elamist, siis järgmisel kalendriaastal on tal pensionäritoetuse saamise õigus.

Lisaks üksi elavatele pensionäridele on õigus saada üksi elava pensionäri toetust ka hooldekodude elanikel ja eestkostjatel-eestkostetavatel:

  1. Kõik ööpäevaringsel hooldusteenusel ehk hooldekodus elavad vanaduspensioni ealised inimesed, kelle pension on väiksem kui 492 eurot, saavad üksi elava pensionäri toetust.
  2. Kui samal elamispinnal elavad kaks pensionäri, kellest üks saab ööpäevaringset hooldusteenust ehk on hooldekodus, siis on mõlemal pensionäril õigus toetusele.
  3. Kui samal elamispinnal elavad eestkostja ja eestkostetav ning üks nendest on pensionär, omab ta õigust üksi elava pensionäri toetusele. Neid andmeid kontrollib Sotsiaalkindlustusamet rahvastikuregistrist.
  4. Kui pensionär elab koos oma isikliku ülalpidamist vajava lapsega (lastega), on tal õigus üksi elava pensionäri toetusele. See erisus ei laiene olukorrale, kus vanavanema juurde on sisse kirjutatud lapselaps mõne soodustuse saamiseks, vaid on mõeldud olukorda, kus pensionär kasvatab ise oma alaealist last.

Toetuse maksmisel ei arvestata:

  • kas vanaduspensioniealine inimene töötab või ei tööta
  • talle makstavaid muid sotsiaaltoetusi ja tulusid.

Töine tulu jäetakse arvestamata selleks, et soodustada vanaduspensionieas töötamist, seal hulgas osalise koormusega. Pensionäritoetust ei maksustata tulumaksuga ja makstud toetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka.

Toetust ei maksta inimesele, kes perioodil 01. aprill - 30. september 2018 viibib vangistuses või eelvangistuses või kellele kohus on määranud psühhiaatrilise sundravi, mida kohaldatakse statsionaarse ravina.

 

Sotsiaalkindlustusamet
infotelefon 612 1360
e-post: info@sotsiaalkindlustusamet.ee

Toimetaja: ALAR TASA

Koolitus “Autistliku lapse mõistmine ja toetamine”

12.03.18

Nõustamis- ja koolitusteenus raske ja sügava puudega laste vanematele.

Toimumise aeg: 01.-02.04.2018

Sihtgrupp:  pereliikmed/lähedased, kes on hiljuti saanud või alles saamas oma lapsele autismidiagnoosi

Toimumiskoht: Aia 3, Narva-Jõesuu (Narva-Jõesuu SPA & Sanatoorium)

Koolituse sisu: 

  • suhtumine lastesse,kes põevad AUTISMI;
  • Sotsiaalne olukord tänapäeval ja varem
  • Täiskasvanute ja laste vahelised suhted
  • Autismi põhjused
  • autismi diagnoosimine
  • Võimalikud stiimulid
  • sümptomid ja käitumishäired
  • Autismiga lapse käitumise tunnused
  • Psühhosomaatilised manifestatsioonid autismiGA lapsel
  • Autismiga seotud kehaliste raskuste tasakaalustamatus
  • 10 peamist ravimeetodit
  • ABA-ravi
  • Mis võib last provotseerida?
  • Autistliku lapse maaimavaade
  • Soovitused vanematele

Lisainfo:
Lastekaitsespetsialist Anne Terner-Boiko
392 9014
5919 0851
anne.terner-boiko@narva-joesuu.ee

Toimetaja: ALAR TASA

Paljulapseliste perede toetus

5.03.18

Paljulapseliste perede toetust makstakse kolme ja enamat last kasvatavale perekonnale kaks korda aastas märtsi ja novembrikuus, kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Erandkorras makstakse toetust lapse 19-aastaseks (k.a) saamiseni kui ta omandab kesk-, kutse- või kõrgharidust kuni jooksva õppeaasta lõpuni. Toetus on vajaduspõhine ning sõltub perekonna sissetulekutest ja kulutustest eluasemele. Toetuse taotleja esitab linnavalitsusele märtsis ja novembris kirjaliku taotluse. Taotluse juurde lisatakse perekonna kolme kuu arvelduskonto väljavõte ja eluasemekulude dokumendid. Toetus määratakse perekonnale, kelle sissetulek esimese pereliikme kohta pärast eluasemekulude mahaarvamist on ühes kvartalis olnud väiksem kui kahekordne riiklik toimetulekupiir ja iga järgmise pereliikme kohta ühe ja poole kordne riiklik toimetulekupiir. Toetuse suuruseks on 130 eurot poolaastas.


Täiendav informatsioon:
Niina Viholainen
sotsiaaltoetuste spetsialist
telefon: 59125020
niina.viholainen@narva-joesuu.ee

Toimetaja: ALAR TASA

Käesoleval aastal on võimalik taotleda terviseteenust.

5.03.18
Kellel on võimalik taotleda terviseteenust?
Narva-Jõesuu linnaelanikel kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Narva-Jõesuu linnas:
  •     vanaduspensionärid;
  •     puudega isikud;
  •     täieliku töövõime puudumisega isikud.

Mis on terviseteenus?
Terviseteenus on mõeldud linnaelanike tervise toetamiseks ja tasulise tervistava teenuse (ujula) kasutamisega seotud kulude osaliseks katmiseks. Terviseteenusena on võimalik kasutada aasta jooksul kuni 30 euro ulatuses tasuta  Sillamäe spordikompleksi „Kalev"  ujula teenuseid.

Kuidas terviseteenust taotleda?
Teenuse taotlemiseks tuleb sotsiaalosakonnale esitada taotlus ja dokumendid, mis tõendavad, et olete õigustatud saama sotsiaalteenust.

Täiendav informatsioon:
Sirje Neeme
sotsiaaltööspetsialist
e-post: sirje.neeme@narva-joesuu.ee
telefon: 35 99 589

Toimetaja: ALAR TASA

SOTSIAALKINDLUSTUSAMETI NARVA KLIENDITEENINDUS ASUB UUEL AADRESSIL

5.03.18

Sotsiaalkindlustusameti Narva klienditeeninduse uus aadress alates  5. veebruarist 2018 on I. Grafovi 21, 20308 Narva.
Infotelefon 6121360
Faks: 3579020
E-post: info@sotsiaalkindlustusamet.ee

Toimetaja: ALAR TASA