Narva-Jõesuu kooli muusikatunnis ei istuta täna vaikselt pingis. Klassi ees on Kanadas sündinud eesti kunstnik Vaim Sarv, kes osaleb Narva kunstiresidentuuri projektis „Kunstnikud on kohal". Tema eesmärk on lihtne, kuid väljakutsuv: arendada laste eesti keele oskust ja eneseväljendust läbi regilaulu ja hääleimprovisatsiooni.

Struktuur ja rütm aitavad õppida

Eestikeelsele õppele üleminevas koolis on keelesein kohati kõrge. Sarv, kes ise vene keelt ei valda, tõdeb, et algus oli keeruline. „Kui ühist keelt ei ole, on kontakti raske luua," selgitab ta. Lahendusena võttis kunstnik kasutusele õppetunni range struktuuri – uus tegevus iga kümne minuti järel. Nii täitub tund hääle soojaks põristamise, undamise ja ühise improviseerimisega, kus hirmu eksimise ees asendab mängulisus.

Keel läbi kogemuse

Ühes ülesandes joonistavad lapsed paiku ja loovad neile häälega taustahelisid. Klass peab ära arvama, mis kohaga on tegu. Selline tegevus sunnib õpilasi eesti keelt praktikas kasutama, liikudes kuivast grammatikast elava suhtluseni. Tahvlil olev silt „Räägime eesti keeles" tuletab meelde eesmärki, kuid muusika on see, mis teeb rääkimise loomulikumaks.

Rikastav kogemus mõlemale poolele

Vaim Sarve jaoks on residentuur olnud silmi avav. „Narvas olemine on näidanud, kui mitmekesine Eesti tegelikult on. See on rikastanud minu arusaama eestlusest," räägib ta. Kunstnik usub, et pärimuslaulu mängulisus aitab noortel leida enesekindlust, et oma häält ja uut keelt julgemalt kasutada ka väljaspool klassiruumi.

Projekti „Kunstnikud on kohal" raames külastavad eri loovisikud märtsist maini Narva ja Narva-Jõesuu koole, pakkudes noortele uusi viise kaasaegse kunsti ja eesti keelega suhestumiseks.