Mis puudutab terminit "riskirühm"?
Nimelt - COVID-19 riskirühma kuuluvad inimesed on vanusest ja terviseseisundist tingitud riski alusel jagatud kuude riskirühma. Väga kõrgeks riskiks haiguse raske kulu suhtes loetakse alljärgnevad haigused või seisundid:
Aluseks on diagnoosikoodid ja väljastatud ravimiretseptid.
Kõikidele perearstidele edastati aasta alguses nimekirjad nende nimistutes olevatest riskirühma inimestest.
Alates 22. märtsist on riskirühma kuuluvatel inimestel võimalik näha infot enda riskirühma kuulumisest ka patsiendiportaalist www.digilugu.ee. Digiloos on siis nime all "punane kastike".
Need kuus riskirühma on:
- Kõik inimesed, kes on 80-aastased või vanemad;
- 70-aastased ja vanemad inimesed, kellel esinevad haigused ja seisundid, mille tõttu nad on haiguse raske kulu suhtes väga kõrge või kõrge riskiga;
- 70-aastased ja vanemad inimesed sõltumata kaasuvatest haigustest ja 16-69 aasta vanused inimesed, kellel esinevad haigused ja seisundid, mille tõttu nad on haiguse raske kulu suhtes väga kõrge riskiga;
- 60-aastased ja vanemad inimesed, kellel esinevad haigused ja seisundid, mille tõttu nad on haiguse raske kulu suhtes kõrge riskiga;
- 50-59-aastased ja vanemad inimesed, kellel esinevad haigused ja seisundid, mille tõttu nad on haiguse raske kulu suhtes kõrge riskiga;
- 16-49-aastased ja vanemad inimesed, kellel esinevad haigused ja seisundid, mille tõttu nad on haiguse raske kulu suhtes kõrge riskiga.
Rohelisega tähistatud riskirühmad on need, kellele avanes õigus vaktsineerima tulla alates tänasest, 20.04.2021.
Mõistagi on avatud endiselt ka tervishoiutöötajate ja hoolekandeasutuse töötajate vaktsineerimine.
- organ- või luuüditransplantatsioon (teostatud kuni 2 aastat tagasi);
- primaarne immuunpuudulikkus;
- lümfoid- ja vereloomekoe pahaloomulised kasvajad (diagnoositud kuni 5 aastat tagasi) või muud kasvajad (diagnoositud kuni 1 aasta tagasi);
- tsüstiline fibroos;
- neerupuudulikkus;
- kesknärvisüsteemi demüeliniseerivad haigused;
- dementsus;
- Parkinsoni tõbi;
- amüotroofiline lateraalskleroos;
- insult viimase aasta jooksul ja insuldi jääknähud;
- hematoloogiliste, reumatoloogiliste, gastroenteroloogiliste ja/või neuroloogiliste haigustega inimesed, kes on saanud viimase 5 aasta jooksul immuunsupresseerivat ravi.
- diabeet;
- kardioloogilised haigused;
- krooniline bronhiit;
- emfüseem;
- krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ehk KOK;
- raske astma (suukaudne kortikosteroidravi viimase 5 aasta jooksul, bioloogiline ravi);
- bronhiektaasiatõbi;
- rasvumus (KMI ≥40).
Merle Harjo
tegevjuht
Corrigo OÜ
Tel. +372 552 6928