Haldusjärelevalve tähendab paremini toimivaid planeerimismenetlusi, mitte rohkem kontrolli.

13.06.2026 jõustub planeerimisseaduse muudatus, mis annab Maa- ja Ruumiametile uue ülesande – õiguse teha planeerimismenetluste üle haldusjärelevalvet. Uus roll rakendub alates 2027. aasta jaanuarist ning selle ettevalmistamisega tegeletakse Maa- ja Ruumiametis juba mõnda aega.

Esimese reaktsioonina võib haldusjärelevalve teema tekitada küsimuse, kas nüüd hakkab Maa- ja Ruumiamet kohalikke omavalitsusi rohkem kontrollima ning ettekirjutusi tegema. Tegelikult on muudatuse eesmärk teine.

Planeerimismenetlused on sageli pikad ning nende käigus sõltub edasiliikumine paljude osapoolte tegevusest. Kohalik omavalitsus, riigiasutused, arendajad, eksperdid ja teised menetlusosalised peavad kõik täitma oma ülesandeid õigeaegselt. Kui menetlus jääb seisma või vajalikud otsused venivad, mõjutab see kõiki osapooli.

Uus haldusjärelevalve roll annab Maa- ja Ruumiametile võimaluse sellistes olukordades sekkuda. Vajaduse korral saab amet kontrollida menetluse kulgu, küsida selgitusi ning teha ettekirjutusi viivituse lõpetamiseks või õigusvastasuse kõrvaldamiseks. Samas ei ole ettekirjutus eesmärk omaette. Vastupidi – Maa- ja Ruumiameti eesmärk on aidata probleemid lahendada enne, kui olukord jõuab ametliku järelevalvemenetluseni.

Peame oluliseks rõhutada, et Maa- ja Ruumiamet näeb ennast eelkõige kohalike omavalitsuste partneri ja kompetentsikeskusena. Planeerimismenetluste edukas läbiviimine eeldab koostööd ning sageli ei tulene menetluste takerdumine pahatahtlikkusest või tegevusetusest, vaid keerukatest sisulistest väljakutsetest.

Olgu selleks müra, liikuvus, rohevõrgustik, kultuuripärand või mõni muu valdkond, kus eri huvid põrkuvad – sageli vajavad osapooled eelkõige selgust, nõu ja ühist arutelu. Kui näiteks näeme, et eri omavalitsustes korduvad samad probleemid mõne planeerimisteemaga, siis ei ole eesmärk tegeleda üksnes üksikjuhtumitega. Sama oluline on mõista probleemi põhjuseid ning aidata leida lahendusi juhendamise, koostöö, koolituste või vajadusel ka õigusruumi arendamise kaudu.

Just selles peitubki haldusjärelevalve suurem väärtus. See ei ole ainult võimalus reageerida probleemidele, vaid ka võimalus neid ennetada. Kui menetluste kitsaskohad muutuvad paremini nähtavaks, saab neid lahendada nii nõustamise, juhendmaterjalide, koolituste kui vajadusel ka seadusandlike muudatuste kaudu.

Paralleelselt on töös ka järgmine oluline muudatus. Planeerimisseaduse muutmise käigus kujundatakse ümber Maa- ja Ruumiameti senine planeeringute heakskiitmise roll. Kavandatava muudatuse kohaselt asendub heakskiitmine 2027. aastal kooskõlastamisega.

Senise üldise menetluskontrolli asemel keskenduks amet edaspidi eelkõige sisulistele küsimustele, hinnates planeeringu vastavust riiklikele huvidele ja kõrgema tasandi planeeringutele. Menetluse õiguspärasuse, korralduse ja läbiviimise eest vastutab jätkuvalt kohalik omavalitsus.

Maa- ja Ruumiametis on nende muudatuste ettevalmistamine täies hoos. Koostöös kohalike omavalitsuste, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning teiste partneritega töötatakse välja uusi tööprotsesse, juhendmaterjale ja töökorraldust. Eesmärk ei ole luua rohkem kontrolli, vaid luua planeerimissüsteem, kus rollid on selged, probleemid lahenevad varem ning menetlused liiguvad sujuvamalt edasi.

Planeerimisseaduse muudatuste kohta saab täpsemalt lugeda planeerimine.ee veebilehelt (Planeerimisseaduse uuendamine Planeerimine.ee), kuhu on koondatud teave nii jõustunud kui ka ettevalmistamisel olevate muudatuste kohta.