« Tagasi

Tahan tarkust taga nõuda!

On südasuviselt soojad augustikuu esimesed päevad, mil neid ridu kirjutan ning uue õppeaasta algus tundub alles valgusaastate kaugusel. Kuid looduses on juba näha märke peatsest muutumisest. Udused hommikud, sügavrohelised toonid on asendumas rohekaspruunide toonidega, alusmetsas on siin-seal näha (veel) üksikult plinkimas kollakaid lehti ning kaupluste müügilettidele ja sealt edasi ostukärudesse on leidnud tee pliiatsid, vihikud, joonistustarbed. Palju muud aimatavat, mis seostub peatselt algava koolieluga ja need on sügise märgid.

        1. septembril algab uus kooliaasta ja septembrit on ikka peetud lisaks kalendrisügise algusele ka tarkusekuuks. Loodan, et jaksu uut tarkust omandada jätkub lisaks septembrile ka uue õppeaasta järgmistesse kuudesse. Nii on olnud palju aegu enne ja nõnda on see ka tänavu. Kooli tullakse ikka selleks, et saada targemaks. Et saada osa meie esivanemate poolt talletatud teadmistest, mis aitavad meid igaühte üksikuna ja ühiskonda tervikuna paremini hakkama saada ja senisest edukama riigina toimida.

        Kogukonnale tähendab kooli asutamine ja pidamine suurt väljakutset, vastutust ja suurt rahalist kulu. Kõrvalepõikena siinkohal selgitan, et Koolina tuleks käsitleda eranditult kõiki meie linna hariduselus otse või kaudselt osalevaid organisatsioone või asutusi. Alusharidust ehk  koolieelseid lasteasutusi - lasteaeda Karikakar ja Vaivara lasteaeda. Huviharidust ja huvitegevust - huviringid, sport ja Noortekeskus, Narva-Jõesuu Laste Muusika- ja Kunstikool  ja linna Huvikeskus. Narva-Jõesuu ja Sinimäe põhikoolid. Muuseumid ja raamatukogud.

Hooned ja inimesed. Lisaks hoonetele, mida tuleb kütta ja hooldada, on neis ka sisu ja sisustus.

        Kool asutuse ja organisatsioonina võtab vastutuse kogukonna iga liikme ees sellega, et koolis käivad lapsed on turvaliselt hoitud ja et kooli pakutav haridusteenus on asjakohane ja see võimaldab lapsel  enda valitud haridusteed jätkata. Et kõik lapsed on ühtemoodi märgatud ning saavad neile parimat võimalikku ja jõukohast õpet.

Kogukonna vastutus kooli ja laiemalt omavalitsuse ees peab olema selline, et kool või koolid saaksid toimida – on piisav arv lapsi ja on tagatud jätkusuutlik rahastus. Üks ilma teiseta ei ole võimalik ja jätkuv. Lasteta kool lõpetab tegevuse ja koolita kogukond võtab selgelt kursi hääbumisele.

        Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetele tuginedes õpib väljaspool Narva-Jõesuu linna haldusala alushariduse õppeastmes (vanuses 1,5-7 aastat) 77 last; põhikooli I-II astmes (1.-6. klass) 128 last ja põhikooli III astmes (7.-9. klass) 72 last. Gümnaasiumites, ameti- või kõrgkoolides õppivate laste arve me hetkel ei vaatle, sest selliseid haridusteenuse pakkujad meie omavalitsuses pole.

        Võrdluseks - meie mõlemas koolieelses lasteasutuses on lapsi kokku 101 ja meie mõlemas üldhariduskoolis õppureid 204. Üks lasteaiatäis ja üks koolitäis lapsi õpib mujal !? Kas see on märk sellest, et kogukond on kaotanud usalduse meie haridusasutuste vastu või numbrid iseloomustavad  mõnda teist olulist põhjust või põhjendust? Etteruttavalt ja rahustuseks, et hetkel ühtegi märki kiiresti lähenevast ja süngest tulevikust veel pole. Pigem vastupidi. Sinimäe kooli täituvuse ruumipiir on peaaegu saavutatud ja õppima soovijate osas hakatakse tegema valikuid. Aastatepikkune õppekvaliteeti panustamine on hakanud vilja kandma ja see on toonud koolile lapsevanema usalduse. Lasteaias Karikakar on täituvus päris hea, kuid võiks olla veel parem. Vaivara lasteaia Sinimäe rühmade kohad on täitumas ja sinna kohta saada on keeruline, kuid Olgina maja rühmade täituvusega peab tööd tegema. Põhjuseks ilmselt siis Narva lähedus. Narva-Jõesuu Laste Muusika- ja Kunstikool  toimib ja toimetab üsna vanaviisi kui väikest laienemist Sinimäele tähelepanuta jätta. Narva-Jõesuu kool vajab aga selgelt abi ja muutumist.

        Eelpool viidatud mujal õppijate numbritele „sisse" vaadates on näha, et kooli või lasteaia valikul on kaks suuremat põhjust. Lapsevanema ootused koolile (kooli poolt pakutav haridusteenus) ja lapsevanema töö- ja elupaik. On mõistetav, et näiteks Olgina lapsel on (logistiliselt) mugavam käia näiteks Narva Soldino gümnaasiumis, kui igal koolipäeval sõita Sinimäe kooli. Olgu, et koolibuss viib ja toob lapsed peaaegu et uksest-ukseni. Samasugune muster on näha ka Sillamäe suunal. Sillamäele lähemal elavad lapsed valivad mõne Sillamäel asuva kooli.

        Korraldatud ja paindliku koolitranspordiga saab mõneti harjumuspärast liikumismustrit mugavamaks muuta, kuid kas ainult see  tagab soovitud edu? Kahtlen. Kui Sillamäe lapsevanem ei pea paljuks tuua last Sinimäele lasteaeda või Sinimäe kooli, siis pole ju põhjus ainult transpordikorralduslikus mugavuses. Samas kui Olginas elav ema ei pea paljuks viia oma last mõnda Narva lasteaeda, siis on ju ka arvatav põhjus mujal. Ehk on põhjus selles, et pakutud teenus vastab või siis mitte lapsevanema ootustele või lapse vajadustele.

        Otsused langetatakse kooli maine, kooli õpitulemuste ja teiste  mõõdetavate kvaliteedinäitajate kaudu. Kvaliteete saab koolipidaja luua ja muuta poliitiliste ja halduskorralduslike meetmete abil. Kui tänavaküsitluste põhjal saaks veel kuidagi Soldino Gümnaasiumit valikuna  logistiliste kaalutluste kaudu seletada, siis  Vanalinna Riigikooli, Eesti Gümnaasiumi ja Narva Keeltelütseumiga läheb raskemaks. On selge, et on veel midagi, mis meie lapsi ja lapsevanemaid otsuste tegemisel mõjutavad.

        Kui soovime jääda väikseks ja mõnel juhul on selline valik õige ja jätkusuutlik ning sellele ehitada meie haridusasutuste edumudel, siis edu saab tagada mitte väiksus iseeneses, vaid muutused pakutavas. Olen arvamusel, et kvaliteedihüpe pakutavas haridusteenuses ja selge eristumine on see, mis loob või taastab lapsevanema usalduse. Eristumine võiks tähendada näiteks hariduslikku fookust mõnele kindlale valdkonnale. Merelähedases Narva-Jõesuu koolis kõigele sellele, mis toetaks merega seonduvat. Olgu selleks siis laevandus laiemalt, vesiviljelus või kuidas merel ellu jääda. Võimalusi on palju. Looduslähedam Sinimäe kool võiks keskenduda loodusharidusele ja keskkonnateemadele. Lihtsad asjad. Kui see on lõimitud teiste koolis õpetatavate õppeainete ja keelekümblusega, võiks ju sellel kõigel olla lapsi majja toov mõju. Koolide ja lasteaedade juhtidele ja hoolekogudele on mõtlemisainet!

        Kindlasti on oma positiivne mõju lapsevanema teadlikkusel ja see on ajas hakanud paranema. Üha rohkem hoolivad ja selle tõttu huvituvad lapsevanemad oma lapse vaimsest tervisest ning seetõttu eelistavad väiksema klassikomplektiga koole. On näha, et kaugeltki mitte kõik lapsevanemad ei soovi oma lapsele kooli, kus põhikooli kõigis astmetes on mitu paralleelklassi ja kõigis neis omakorda 22-27 last. Õpetajana tean kui suurt pühendumist nõuab töö kui õpetad koolis, kus kolmes paralleelis õpib kokku 70+ last ja sa aineõpetajana soovid nende kõigini jõuda, igaühe edulugu märgata ja sellest õpilasele ka teada anda.

        Meie koolide tugevusena tooksin esile just klassikomplektide väiksuse. Õpetaja märkamisvõimekus on 10-12 õpilasega klassis suurem kui 22-27 õpilasega klassis. See loob suurepärase eelduse kaasava hariduse laiapõhjaliseks rakendamiseks meie koolides. Kaasava hariduse keskmes on õpilane talle ainuomase individuaalsusega ning õpetaja suunajana ja tagasisidestajana õpilase hariduse omandamise teel. Erivajadus ei ole eri vajadus! Ka andekas õpilane on erivajadusega ja vajab tuge oma võimete edasiarendamisel. Oluline on mõista, et  laps ei käi koolis mitte hindeid saamas, vaid teadmisi omandamas. See on väiksuse eelistamisel sügavam hariduslik mõte. Tulemuseks on tark, vaimselt terve ja tasakaalukas laps.

Lõpetuseks. Armas lugeja! Tea, et hoolime sinust, hoolime sinu lähedastest ja hoolime meie ühisest linnast. Soovime tarka ja ühtehoidvat ühiskonda ning soovime seda kõike ka hoida ja säilitada meie järeltulijatele.

Ilusat 2022/2023 õppeaasta algust meile kõigile!

 

IMRE LIIV

Narva-Jõesuu linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik