11.12.25

11. Detsembril 2025 toimus Meresuu SPA hotellis Narva-Jõesuu ja ümbruskonna ettevõtjatele suunatud praktiline digiturunduse koolitus „Tark turundus algajatele".

Koolitust viis läbi SA Ida-Viru Ettevõtluskeskuse (IVEK) turundusspetsialist Aleksandra Leštšuk, kes keskendus digiturunduse põhialustele, brändi loomisele, sotsiaalmeedia kasutamisele ning AI-põhiste tööriistade rakendamisele Ida-Virumaa ettevõtluskeskkonna eripärasid arvestades.

Koolitaja sõnul on üheks suurimaks väljakutseks Ida-Virumaa ettevõtjatele aegunud või ebapiisavalt toimivad kodulehed. Sageli on info raskesti leitav või kättesaadav vaid ühes keeles, mis piirab ettevõtete nähtavust ning mõjutab otseselt leitavust Google'i otsingus ja kaardirakendustes. Tänapäeval on mitmekeelne ja kasutajasõbralik veebileht sama oluline kui teenus ise.

Leštšuk rõhutas ka koostöö olulisust: „Narva-Jõesuul on tohutu potentsiaal, kui ettevõtjad hakkavad tegutsema võrgustikuna. Kui üks ettevõte jagab teise teenust või sündmust, võidavad mõlemad – ning kokkuvõttes kogu piirkond, sest nähtavus kasvab mitmekordselt."

Koolitusel osalenud tõid esile praktiliste harjutuste väärtuse ning võimaluse analüüsida oma ettevõtte turundustegevust koos koolitajaga. Samuti hinnati kõrgelt ülevaadet tasuta digivahenditest ja AI-lahendustest, mis aitavad turundustööd lihtsustada.

Koolituse käigus kutsuti ettevõtjaid osalema ka IVEKi mentorlusprogrammis ning kasutama tasuta digiturunduse nõustamist, mis pakuvad individuaalset tuge brändi arendamisel, nähtavuse suurendamisel ja turundusplaanide elluviimisel.

Projekti raames on kavas jätkata ettevõtjatele mõeldud kohtumiste ja koolituste sarja ka järgmisel aastal. Teadmiste jagamise, omavahelise suhtluse ja ühiste väljakutsete arutamise kaudu muutub piirkond tarbija jaoks tervikuna atraktiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks.

Koolitus toimus projekti „Ida-Viru regiooni veeteede võrgustiku ja turismiettevõtluse arendus" raames. Projekti rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmest „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond" ning maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeetme kaudu.

Arvo Juhkov
arendusjuht, SA Narva-Jõesuu Sadam
arvo.juhkov@narva-joesuu.ee

27.11.25

26.–27. novembril toimus Narva-Jõesuu ja Toila jahtklubide esindajate õppereis Soome Kotkasse, kus toimusid kohtumised nii kohalike purje- ja jahtklubidega kui ka Kotka ja Hamina linnade esindajatega. Reisi peamine eesmärk oli tugevdada sidemeid Ida-Eesti ja Ida-Soome jahtklubide vahel ning luua pikaajaline "partnerlusvõrgustik", mis toetaks nii purjetamissporti, mereturismi kui ka laiemat piirkondlikku arengut. Kaks päeva kestnud kohtumistel arutati võimalusi koostööks järgnevatel teemadel:

• svert- ja kiilpaatide regattide korraldamine ja neil osalemine;
• laste purjespordi ja purjetamisturismi arendamine;
• treenerite omavaheline kogemuste vahetamine;
• ühiste treeninglaagrite läbiviimine;
• klubidevaheliste flotillide korraldamine;
• ühiste piiriüleste projektide ettevalmistamine, sh Euroopa Liidu koostööprogrammid;
• jahtklubide traditsioonide hoidmine ning Eesti–Soome sadamate sidususe tugevdamine.

Narva-Jõesuu Jahtklubi kommodoor Anatoli Ivanov kutsus Kotka ja Hamina purjetajad osalema ka 2026. aastal toimuval Hungerburg regatil, mis toimub juba üheksandat korda. Kuna regatt kujuneb ümber RS FESTiks, saavad Soome purjetajad osaleda kohapeal renditavate RS Tera, RS Aero ja RS Feva jahtidega, mida pakub partner RS Sailors Estonia.

Õppereisi käigus anti Eesti delegatsioonile harukordne võimalus näha Soome jahtklubide igapäevatöö „köögipoolt": kuidas planeeritakse suuri merendussündmusi, kuidas toimib vabatahtlike süsteem, kuidas klubid suhtlevad omavalitsustega ning milliseid praktilisi lahendusi kasutatakse turvalisuse ja logistikaga toimetulekul.  Soome partnerid tõid esile Ida-Viru jahtklubide tugevusi: aktiivset noortepurjetamist, võistlusvõimekust ja suurt entusiasmi. Samuti hinnati kõrgelt sihikindlust, millega piirkonnas purjetamiskultuuri arendatakse.

Anatoli Ivanov rõhutas:  „Meie jahtklubi on juba kaua oodanud võimalust alustada koostööd Ida-Soome jahtklubidega, sest see võiks omakorda elavdada veeturismi arengut meie piirkonnas. Just Ida-Soome jahtsõitjad asuvad meile kõige lähemal. Arvestades, et muuli ehitus ja laevatee süvendamistööd valmivad 2026. aastal, saabub varsti hetk, millal meie linna saavad takistusteta sisse tulla senisest suurema süvisega jahid. Seetõttu on praegu kõige sobivam aeg kutsuda meie linna jahtsõitjaid ja teisi veeturiste mitte ainult Eestist, vaid ka teistest riikidest — eelkõige meie lähimatest naabritest, soomlastest.  Soovime omalt poolt tänada Kotka Jahtklubi kommodoori Patricia Broasi ja Hamina Jahtklubi kommodoori Arto Saarinenit nende külalislahkuse eest ning loodame, et toimunud visiit saab alguseks pikaajalisele sõprusele meie klubide vahel!" Kohtumise lõpus vahetasid klubide kommodoorid pidulikult klubi vimpleid – žest, mis sümboliseerib uut sõprust ja koostöö algust.

Reisi käigus on kohtunud osalejad – jahtklubide, sadamate ja Narva-Jõesuu, Alutaguse ja Toila omavalitsuste esindajad - Kotka linnna esindajatega ja  tutvunud Kotka-Hamina regiooni veeteede võrgustiku, ettevõtluse, turismi ja sadamate taristu arendamisega ja turistide meelitamise meetmetega. Kohtumise fookus olid  koostöövõimalused ja kogemuste vahetus. Delegatsioon külastas ka Kotka üht tuntumat sümbolit – Maritime Centre Vellamot, kus ühe katuse all tegutsevad mitu muuseumi ja kultuurikeskust. Vellamo pakkus head näidet sellest, kuidas füüsilised ekspositsioonid saab siduda kaasaegsete interaktiivsete lahendustega, luues külastajatele nüüdisaegse ja kaasava elamuse. Selline lähenemine on väärtuslik eeskuju nii Narva-Jõesuu kui ka Ida-Viru piirkonna  arendamisel.

Lisaks tutvuti Katariina Seaside Parkiga, mis on kujundatud endisest tööstusalast ja on nüüd üks Kotka populaarsemaid vaba aja veetmise kohti. Samuti külastati jahisadama piirkonda ja ajaloolist majakat.

Õppereis andis palju uusi kontakte, kogemusi ja ideid, kuidas arendada Ida-Viru mereturismi, purjesporti ja rahvusvahelist koostööd.

Õppereis toimus  „Ida-Viru regiooni veeteede võrgustiku ja turismiettevõtluse arendus" raames. Projekti rahastab Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondi meede „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond" maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest.

Arvo Juhkov
arendusjuht, SA Narva-Jõesuu Sadam
arvo.juhkov@narva-joesuu.ee

6.11.25

6. novembril toimus Narva-Jõesuu turismiobjektide välitööpäev, mille eesmärk oli kaardistada piirkonna väiksemaid turismiobjekte ning tugevdada kohalike ettevõtjate koostöövõrgustikku. Üritus toimus projekti „Ida-Viru regiooni veeteede võrgustiku ja turismiettevõtluse arendus" raames ning tõi kokku 14 osalejat Narva-Jõesuust ja selle ümbrusest.

Päeva jooksul külastati Perjatsi külalistemaja, Mesipesa puhkemaju, Laagna Hotelli & SPA-d, Peeterristi külalistemaja ja Peeterristi sauna ning Rootsikalmu Ratsatalu & Loomaaeda. Iga peatus andis võimaluse kuulata omanike lugusid ja mõelda, kuidas ettevõtteid saaks tulevikus paremini nähtavaks teha nii Eesti kui ka väliskülaliste seas.

Kaido Seppar (Pimestiku külalistemaja) jagas oma kogemusi majutuse igapäevatööst ja rõõmudest. Indrek Randoja (Mesipesa puhkemajad) rõhutas digiturunduse tähtsust – tema sõnul tuli esimene klient juba kaks nädalat pärast seda, kui puhkemajad said nähtavaks Booking.com platvormil. Dmitri Melkov (Laagna Hotell & SPA) meenutas, et Laagna oli üks esimesi spaakohti Eestis. Ta tutvustas uuendatud tube, mõisastiilis hooneid ja hobusetalli ning tõi välja hea märgi, et koostööpartnerid, kellega tegutseti juba 20 aastat tagasi, on hakanud tagasi tulema. Andrei Kanger (Peeterristi külalistemaja) rääkis, kuidas nende pere hoiab alles kodust atmosfääri, häid toite ja autentset külalislahkust – nende legendaarne puuküttega pizzaahi ja teeäärne kurepesa on saanud omaette vaatamisväärsuseks. Peeterristi saunas võttis meid vastu Dina Dõmova, kes tutvustas külalistele sauna ja rääkis lühidalt koha ajaloost. Aastast 2007 tegutsev saun on tuntud oma mõnusa õhkkonna ja aias elavate lambakeste poolest, kes on saanud laste tõeliseks lemmikuks.

Yulia ja Roman Pirk (Rootsikalmu Ratsatalu & Loomaaed) tutvustasid oma kodust loomaparki, mis on rajatud armastusest loomade ja looduse vastu. Külastajatele näidati hobuseid, alpakasid, kitsi,  hõberebast, faasaneid ja valget öökulli – iga looma taga on oma lugu ja hool. Pirkide sõnul on nende töö suurim rõõm näha laste naeratusi ja kuulda külaliste siirast rõõmu.

Päeva jooksul jäi kõlama mõte, et koostöö, turundus ja nähtavus on piirkonna väikeettevõtete suurim võimalus. Seda kinnitas ka Arina Grigorjeva Meresuu SPA-st, kes pakkus Mesipesa külalistele ristturunduse võimalusi – näide, kuidas ühistest ideedest sünnivad reaalsed koostööd.

Päeva lõpetuseks koguneti restoranis Mangal, kus toimus arutelu ja ettekanded. Külli Kell, Narva-Jõesuu Linnavalitsuse turismi- ja ettevõtluskoordinaator,  rääkis Narva-Jõesuu turismiplaanidest, uuest turismikaardist, koostööpakettidest ja uutest objektidest, mis avavad uksed juba järgmisel aastal. Projekti arendusjuht Arvo Juhkov tõi esile koostöö ja võrgustumise tähtsuse ning tutvustas koolitusvajaduse tulemusi ja tulevasi koolitusplaane. Anna Karina, projektijuht, sidus oma ettekandes projekti tulevikuplaanid sümboolse mõttega energia jäävuse seadusest: „Vahel tundub, et kõik liigub eri suundades, kuid tegelikult mõjutab iga liikumine ka teist ja selle tulemusel  tekibki energiat, mis loob arengut ja tasakaalu."

Ühiselt jõuti arusaamisele, et just koostöö, avatus ja üksteise toetamine on Narva-Jõesuu turismi arengu alus. Projekti meeskond jätkab tööd piirkonna  ettevõtlusvõrgustiku arendamise nimel. Kui seekordse välitööpäeva fookus oli suunatud väikestele majutus- ja puhkeettevõtetele, siis peagi on plaanis korraldada sarnaseid kohtumisi ka teiste valdkondade ettevõtjatele – nendele, kes tegelevad toitlustuse, kaubanduse ning veega seotud  aktiivsete tegevustega, ja muudele.

Täname kõiki osalejaid ja koostööpartnereid, kes aitasid selle päeva õnnestumisele kaasa!
Päeva käigus kogutud mõtted aitavad kujundada Narva-Jõesuu uut turismikaarti, toetada ühispakettide loomist ja tugevdada piirkonna nähtavust.

Üritus toimus projekti „Ida‑Viru regiooni veeteede võrgustiku ja turismiettevõtluse arendus" raames. Projekti rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmest „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond" ning maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeetme kaudu.

Arvo Juhkov
arendusjuht, SA Narva-Jõesuu Sadam
arvo.juhkov@narva-joesuu.ee

27.09.25

Narva-Jõesuu, 27. september 2025 - Silmufestivali raames toimus temaatiline päev „Ida-Viru Veeteede võrgustiku koostööretseptid", mis ühendas kohaliku toidukultuuri, ajaloolise pärandi ja piirkonna arendusplaanid.

Päev algas laevasõiduga Narva sadamast väljunud laeval Caroline. Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin rõhutas oma tervituskõnes: „Silmufestival on enamat kui pidu. See on sündmus, mis ühendab inimesi ja ideid ning annab võimaluse näidata Narva-Jõesuud elava ja areneva kuurortlinnana."

Laevasõidu tippsündmuseks kujunes tunnustatud peakoka Indrek Kõveriku silmuroogade meistriklass. Kõverik pakkus eriilmelisi toite ja jagas mõtteid silmu rollist Eesti köögis: „Silm on tooraine, mis ühendab traditsiooni ja loovust. See on samaaegselt vana ja ajatu, aga pakub kokale võimalust katsetada täiesti uusi lahendusi," märkis Kõverik.

Jõeretke käigus tutvustati külalistele samuti festivali traditsioone ja idee tekkimise lugu: alates 2009. aastast on Silmufestival aidanud pikendada turismihooaega ja andnud hoogu ettevõtlusele.

Nii haakubki festivali eesmärk otseselt projektiga „Ida-Viru regiooni veeteede ja turismiettevõtluse arendamine" – tugevdada koostööd ja avada uusi arenguvõimalusi. Just selline eri vormide ühendamine loob ainulaadse partnerlusõhkkonna ning innustab koostööle ja uuenduslike võimaluste ning lahenduste otsimisele.

Ivika Maidre, Vaivara Sinimägede Muuseumi direktor, täiendas päeva programmi haaravate lugudega Narva-Jõesuu minevikust ja kuurorditraditsioonidest.

Temaatiline päev "Ida-Viru Veeteede võrgustiku koostööretseptid" kujunes sisuliselt eraldiseisvaks ja väärtuslikuks sündmuseks festivali raames, illustreerides, kuidas erinevad piirkondlikud komponendid – majutus- ja toitlustusteenused, turismiobjektid, toimiv logistika, efektiivne turundus ning kohaliku tooraine baasil loodud unikaalsed toiduelamused – võivad ühineda ühtseks ja atraktiivseks „retseptiks". Need loovad koos mitte ainult maitseelamusi, vaid ka kõikehõlmava elamuse külalisele. Sellel teemal rääkisidki päeva lõpus ettevõtjad – kuidas ühendada ressurse ja ideid nii, et  neist kujuneksid jätkusuutlikud ja tähelepanu köitvad algatused, mis aitavad positsioneerida Ida-Virumaad ja tervikuna Eestit rahvusvahelisel turismikaardil.

Temaatilisest laevasõidust võttis osa ligikaudu nelikümmend inimest – kohalikke ettevõtjaid, omavalitsuste esindajaid ning koostööpartnereid Narvast ja Narva-Jõesuust. Aruteludes keskenduti uute turismitoodete loomisele, ühisprojektide elluviimisele ja Narva-jõesuusse  investeeringute kaasamise võimalustele.

Pardal viibisid koos kohalike elanike ja külalistega ka Rootsi sõpruslinna Karlskrona esindajad. Pärast jõeretke jätkus programm festivalialal, kus rootslased jäid vaimustusse Narva-Jõesuu külalislahkusest ja silmuroogade hõrgutistest.

Festival tõi linna tuhandeid külastajaid, kinnitades taas oma staatust kui Ida-Virumaa tähtsaimat sügissündmust. Ent tänavu polnud see üksnes maitsete pidu, vaid ka platvorm, kus sündisid reaalsed sammud piirkonna turismi ja ettevõtluse arendamiseks.

Temaatiline päev toimus projekti „Ida-Viru regiooni veeteede ja turismiettevõtluse arendus" raames ning aitas tugevdada ärisidemeid, kujundada partnerlusvõrgustikku ja levitada parimaid praktikaid. Projekti rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondi meetmest „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond" ning Maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeetme kaudu.

17.10.25

Keskkonnaamet andis loa jätkata Narva-Jõesuu muuli juures laevatee süvendustöid kuni 15. novembrini 2025. Varasema loaga lubatud tööde periood oli kuni 15.oktoobrini, kuid ebasoodsad ilmastikuolud ja tööde tehniline spetsiifika tingisid vajaduse ajapikenduseks.

Keskkonnaameti hinnangul ei põhjusta tööde jätkamine negatiivset mõju vee kvaliteedile ega kalade kudetingimustele, kuna tööde mõju on lokaalne ja ajaliselt piiratud sobivate ilmastikutingimustega.

Süvendusala asub riigile kuuluval merepõhjal ligikaudu 700 m kaugusel rannikust. Laevatee eeldatav laius on 40–50 m ning kavandatud sügavus ca 3,0 m keskmisest mereveetasemest.

Soovime mere- ja kalameeste tähelepanu juhtida sellele, et süvendustööde alas on veesõidukitega liikumine tööde ajaks piiratud. Süvendustööde ajaks paigaldatud toruliin tähistatakse poidega.

Süvendustööd on projekti „Ida-Viru regiooni veeteede võrgustiku ja turismiettevõtluse arendus" osa, mille eesmärk on tagada ohutu laevaliiklus ning toetada piirkonna veeteede ja väikesadamate arengut.

Projekti rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondi meetmest „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond",  Maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi  meetmest „Perioodi 2021-2027 kalasadamate investeeringutoetus".

10.10.25

10.oktoobril 2025.aastal kogunesid Narva-Jõesuu muuli ehitusplatsile ligi kuuskümmend inimest, et osaleda pidulikul tseremoonial, kus asetati ajakapsel – sümboolne tähis piirkonna uue arenguetapi algusele. Üritusel osalesid linna ja ehituse partnerid, kogukonna esindajad ning külalised üle Eesti.

Sõnavõttudega esinesid Narva-Jõesuu linnapea Maksim Ilijn, endine kultuuri- ja regionaalminister Piret Hartman, julgeolekuvaldkonna ekspert Andres Anvelt, vana muuli  ehituse juures tähtsat rolli mänginud Tamara Lisjanskaja ning peatöövõtja ehitusfirma Infragreen juhatuse liige Margus Vaim.

Linnapea Maksim Iljin rõhutas oma sõnavõtus, et muuli ehitus ei ole pelgalt tehniline ettevõtmine, vaid osa laiemast visioonist, mille eesmärk on luua paremad võimalused mere ja jõe veeteede kasutamiseks ning soodustada ettevõtlust. „Läbi muuli projekti elluviimise avame Narva-Jõesuu linna arengus uue, seni saavutamatu lehekülje — me avame linna väravad Euroopale" - sõnas Ilijn.

Andres Anvelt tõi esile koostöö ja valmisoleku olulisuse, märkides, et turvaline ja hästi planeeritud taristu on kogukonna tugevuse alus. „Stabiilse, eesmärgile suunatud omavalitsuse usalduslik partnerlus riigiga tegi Narva-Jõesuu ajaloolise  muuli taassünni võimalikuks. Uus muul on lisaks Narva-Jõesuule, kogu regiooni ja Eesti riigi saavutus, mille üle uhke olla," ütles Anvelt.

Peatöövõtja esindajana sõna võtnud Margus Vaim kinnitas, et ettevõtte eesmärk on rajada vastupidav taristu, mis teenib nii linna kui ka kogu Ida-Viru veeteede võrgustikku aastakümneid.

„Soovime, et uus muul oleks turvaline, keskkonnasõbralik ja vastupidav ka karmides ilmastikutingimustes. Meie eesmärk on ühendada kaasaegne insenerimõte kohaliku kogukonna vajadustega, et tagada ohutu ligipääs veeteedele ning luua sadamaalale uus kvaliteet ja väärtus."  ütles Vaim.

Tseremoonia keskmes olnud ajakapslisse asetati kirja tulevastele põlvedele sõnumiga, kaks ajalehte – üks tänasest päevast ja teine ehituslepingu sõlmimise ajast, samuti juubelimünt „Eesti raamat 500", muuli projekti joonised, käesolev pressiteade ning Narva-Jõesuu Jahtklubi laste kiri ja klubi vimpel. Politsei- ja Piirivalveameti panusena lisati kapslisse väike sümboolne ese, mis tähistas turvalisuse ja koostöö rolli veeteede arengus.

Ajakapsli paigaldamisel osalesid koos linnapeaga ka jahtklubi noored, sümboliseerides põlvkondade järjepidevust ja tulevikku suunatud mõtteviisi. Pidulikul sündmusel mängis muusikat Puhkpilliorkester Popside esindus. Pärast ametlikku osa said huvilised tutvuda muuli ehitusobjektiga ja külastada avatud Narva-Jõesuu tuletorni.

Muuli rekonstrueerimine on osa laiemast projektist „Ida-Viru regiooni veeteede võrgustiku ja turismiettevõtluse arendus", mille eesmärk on tugevdada piirkonna merenduslikku ja turismialast koostööd, luua sidus veeteede ja sadamate võrgustik ning avardada ettevõtlusvõimalusi.

Ajakapsli panek on osa projektist „Ida-Viru regiooni veeteede võrgustiku ja turismiettevõtluse arendus", mida rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondi meetmest „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond" ning Maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeetme kaudu.

Arvo Juhkov
arendusjuht, SA Narva-Jõesuu Sadam
arvo.juhkov@narva-joesuu.ee

Narva-Jõesuu muuli rekonstrueerimine on viimaste aastate üks suurimaid ettevõtmisi meie linnas. Aastaid seisis jõesuudmes omal ajal lõpuni ehitamata jäänud ja ajaga lagunenud muul, mis ei täitnud enam oma kaitsefunktsiooni ega pakkunud elanikele ega külalistele turvalist liikumisvõimalust. Tänaseks on olukord muutunud – 2025. aasta veebruaris sõlmiti ehitusleping ning tööde lõpptähtajaks on seatud 2026. aasta suve teine pool. See tähendab, et projekt ei ole enam pelgalt plaan paberil, vaid reaalne ning muutub üha enam nähtavaks osaks linna arengust. Narva-Jõesuu linna ja partnerite eesmärgiks on anda Narva-Jõesuule tagasi turvaline sadamavärav ja luua samas uus kaasaegne avalik ruum, mis on atraktiivne ja pakub väärtust nii kohalikele elanikele kui ka linna külalistele.

Praegu teostatakse aktiivseid ehitustöid muuli 0–260 meetri pikkusel lõigul, mis moodustab ligikaudu kaks kolmandikku kogu muuli pikkusest. Sel lõigul on muuli kehandisse paigaldatud graniitkivid ning antud momendil rajatakse  betoonkonstruktsiooni ja tehakse juurdepääsuteed. Edasised tööd hõlmavad harjaehitise rajamist, mis valmib raudbetoonist ning millele lisanduvad valgustuslahendused ja turvapiirded. Muuli lõppu on planeeritud vaateplatvorm, mis loob võimaluse nautida avaraid vaateid nii merele kui ka Narva jõele. Muuli kogupikkus on 322 meetrit. Ühtlasi on kavas ümbruskonna korrastamine, et kujundada muulist ja selle vahetust ümbrusest terviklik ning visuaalselt atraktiivne avalik ruum.

Praeguseks võib öelda, et ligikaudu 40% ehitusmahust on valminud. Kõik ehitustööd on planeeritud valmima 2026. aasta suveks. Uuenev muul avab uusi perspektiive nii turismi arengule kui ka ettevõtluse elavdamisele.  Jalutajad ja linnakülalised toovad piirkonda rohkem elu ja liikumist, millele saavad paindlikult reageerida kohalikud ettevõtjad – olgu selleks hubased kohvikud, paadisõiduteenused või mitmesugused üritused. Tulevikus võiks muuli vahetus läheduses toimuda kontserdid, festivalide osasündmused või siis näiteks  traditsioonilised Narva-Jõesuu linna päevad.

Kuigi muuli rekonstrueerimine on kõige silmapaistvam osa projektist, viiakse samal ajal ellu ka mitmeid sisulisi arendustegevusi, mis annavad projektile sügavama tähenduse ning aitavad linnal uue infrastruktuuri potentsiaali paremini rakendada. 2025. aastal alustati kohalike ettevõtjate võrgustiku kohtumistega, kus turismiteenuste pakkujad saavad jagada kogemusi, õppida üksteiselt ja luua uusi koostöövorme. Aastal 2026 lisandub projektile virtuaaltuur, mis tutvustab külastajatele meie linna ja Narva jõe ajalugu ning loob digitaalse silla mineviku ja tänapäeva vahel.

Septembri alguses toimusid  1971. aastal uppunud kalalaeva veealune eeluuringu välitööd. Tegemist on STB-tüüpi kalalaevaga, mille pardanumber oli 7200 ning mille vrakk asub siiani merepõhjas, ligikaudu 400 meetri kaugusel rannikust. Narva-Jõesuu jaoks oli tookord tegemist suure tragöödiaga, kuna viiest meeskonnaliikmest kaks jäid igaveseks kadunuks.

Kalalaeva tehnilised andmed:

STB (стальной траловый бот) tüüpi kalalaevu ehitati Saksa Demokraatlikus Vabariigis aastatel 1946 kuni 1956. Kokku valmistati 291 laeva, millest 272 sai Nõukogude Liit, viis jäi SDV'le, kümme anti Albaaniale ning neli Vietnamile. Laevadest ehitati erinevaid variante. STB-7200 oli STB II seeria laev, projekt STB-72¹.

• Pikkus: 18,43 m
• Laius veeliinil/tekil: 5,0/5,22 m
• Süvis/täislastis: 1,745/2,245 m
• Veeväljasurve: 77 tonni

Allikas: "Oletatava kalalaeva STB-7200 vraki eeluuring". Aruanne. 2025. Nautic Trade OÜ

Eeluuringu peamiseks eesmärk on hinnata vraki säilivust ja tehnilist seisundit ning uurida selle võimaliku ülestõstmise teostatavust. Esialgsete uuringutulemuste põhjal on vrakk mattunud pea täielikult liivakihti ning hetkel on nähtaval üksnes ligikaudu 10 m² suurune osa: tüürpoordist ulatub nähtavale umbes 4,4 meetrit ning ahtrist ligikaudu 2,7 meetrit. Vrakk on vajunud vööri suunas umbes 5-kraadise nurga all pinnasesse. Eeldusel, et vrakk on säilinud peaaegu täispikkuses (ca 18 meetrit), võib vööriosa asuda 1,2–1,4 meetri sügavusel pinnases.

Nautic Trade OÜ merearheoloog ja tööde juht  Ivar Treffner rõhutab:  "Väljatoomine on vaid üks osa protsessist – ja võib-olla isegi kõige odavam. Edasi on vaja vrakk konserveerida ning säilitada ja enamasti tahab selline vrakk spetsiaalset hoonet. Kindlasti ei räägi me siin kümnetest, vaid sadadest tuhandetest eurodest," sõnas Treffner.

Esialgsete hinnangute kohaselt võib vraki eemaldamise kogumaksumus koos käibemaksuga ulatuda kuni miljoni euroni. Arvestades kõrget maksumust, on tarvis leida täiendavaid rahastusallikaid. Lõpliku otsuse teeb linn pärast uuringuaruande valmimist ning kooskõlastamist Muinsuskaitseameti spetsialistidega. Alternatiivina jääb alati võimalus piirduda ainult väljakaevamistega ning jätta vrakk senisele asukohale.

Projekti faktid lühidalt

• Projekti nimi: Ida-Viru regiooni veeteede ja turismiettevõtluse arendus
• Investeeringu objekt: Narva-Jõesuu muul
• Ehituse maksumus: 4,9 miljonit eurot
• Ehitusleping allkirjastati: 27. veebruar 2025
• Ehitustööde tähtaeg: suvi 2026
• Peamised töövõtjad: OÜ Infragreen, KMG ja Varmotek Grupp
• Arengutegevused: Laevavraki uuring, ettevõtjate võrgustiku üritused, virtuaaltuur, turismipaketid, veeteedega seotud turismiettevõtluse tugi, regiooni turundus.
• Projekti toetatakse EL ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond»  ja Maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeetme MATA  kaudu.

Arvo Juhkov
arendusjuht, SA Narva-Jõesuu Sadam
arvo.juhkov@narva-joesuu.ee

Pressiteade

Alates 14.08.2025 alustatakse muuli ehitusalal akvatooriumi süvendustöödega. Süvendamise käigus pumbatakse muuli ehitustöödeks ja ranna ala täitmiseks vajalik liiv mahus kuni 9990 m³ Supelrand R1 alale. Seoses sellega on ehitusplatsi maa-ala laiendatud kuni Tuletorni tn 3 krundi  ja Supelrand R2 krundi piirini. Pärast süvenduspinnase rannaalale paigutamist jääb ehituspeatöövõtja kohustuseks rannaalade korrastamine.

Süvendusala asub riigile kuuluval merepõhjal ligikaudu 700 m kaugusel rannikust. Laevatee eeldatav laius on 40–50 m ning kavandatud sügavus ca 3,0 m keskmisest mereveetasemest.

Süvendustööde ala on toodud skeemil, veesõidukitega liikumine selles piirkonnas tööde ajaks on piiratud. Süvendustööde ala nurgad ja toruliin tähistatakse poidega.

Süvendustööd kestavad orienteeruvalt kaks kuud ja peavad olema lõpetatud enne kalade kudeaja algust, st hiljemalt 14.10.2025.

Tuletame meelde, et ehitusalale sisenemine on rangelt keelatud. Täname mõistva suhtumise eest.

Ehitustööd käivad projekti „Ida-Viru regiooni veeteede võrgustiku ja turismiettevõtluse arendus" raames. Projekti toetatakse EL ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond»  ja Maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeetme MATA  kaudu. 

Pressiteade

24.–31. juulini toimus Narva-Jõesuus pilootprojektina seminar-labor „Turismipakettide väljatöötamisel eksperimentaalsete liiklusvahendite kasutamise võimaluste uurimine". Selle raames liikus kaheksa päeva vältel linnas suverong, mis tõi kokku kohaliku kogukonna, ettevõtjad, loomeinimesed, omavalitsuste esindajad ning Ida-Virumaa turismivaldkonna eksperdid. Üheskoos arutati linna tulevikuperspektiive ja arengusuundi otse liikuvas rongis ning hiljem toimunud fookusgruppide ümarlaual.

Suverong osutus väga populaarseks nii turistide kui ka kohalike elanike seas, pakkudes enamat kui pelgalt liikumisvõimalust. Tegemist oli kaasahaarava ekskursiooniga, mis tutvustas Narva-Jõesuud nii peatänavatel kui ka varjatumates kõrvaltänavates, tuues esile linna tõelise atmosfääri. Marsruudi kujundamisel peeti oluliseks esile tuua ka neid turismiobjekte, mis jäävad sageli tähelepanuta või on keeruline leida – näiteks Koduloomuuseum aadressil Nurme 38 ning tuletorn, mis avas külastajatele uksed eelmisel aastal. Rongiga sõitis kokku enam kui 2600 inimest. Eriti kõrgelt hinnati marsruudi mitmekesisust, vaateid ja sõbraliku atmosfääri – linnarahvas lehvitas mööduvale rongile, tugevdades positiivset linnakuvandit. Samuti nähti suverongis praktilist lahendust kohaliku taksode nappuse probleemile.

„Lõpuks ometi saime ekskursiooni, mis rääkis meie kodukoha loo," ütles kohalik elanik Helgi. „See rong ei ole ainult turistidele – see on mõeldud ka meile. Paljud meist ei liigu enam nii palju jalgsi ringi ning see oli suurepärane võimalus näha, mis linnas uut on. Loodan siiralt, et see ettevõtmine jääb püsima."

„Rongist ja sellele järgnenud arutelust kujunes ühe nädalaga mitte ainult uus linnasümbol, vaid ka sotsiaalne platvorm, kus erinevad osapooled said esmakordselt otse suhelda ja oma arvamust avaldada," lausus projekti üks eestvedaja Arvo Juhkov.

Ürituse eesmärk oli uurida, millised on võimalused kasutada mitmesuguseid liiklusvahendeid turismi ja kohaliku ettevõtluse toetamiseks, koostöövõrgustike loomiseks ning turismiobjektidele ligipääsetavuse parandamiseks. Aruteludes valitses üksmeel, et rong võiks liikuda pikema hooaja vältel ning kindla, fikseeritud sõiduplaani alusel. Paljud osalejad olid valmis maksma mõistlikku piletihinda – näiteks kuni 5 eurot –, kui see aitab teenust edasi arendada ja tagada selle jätkusuutlikkuse. Samal ajal toodi esile, et hooajalisus ja ilmastikust tingitud riskid võivad muuta teenuse pakkumise eraettevõtjatele keerukaks.

„See rong toob inimesed otse meie ukse ette," märkis üks kohalik ettevõtja. „Kui suudame välja töötada stabiilse ja aastaringse mudeli – isegi lühendatud sõidugraafikuga sügis- ja talveperioodil –, võidavad sellest kõik osapooled: nii teenusepakkuja kui ka teised linna ettevõtted. See on investeering, mis toob kliente kogu piirkonnale."

„Pilootprojekt ületas kõik ootused. See kinnitas, et Narva-Jõesuus on olemas tugev kogukondlik energia ning valmidus koostööks," võttis Anna Karina projekti tulemused kokku. „Selle pilootprojekti käigus kogusime palju väärtuslikku teavet ja ideid, mida tuleb uute turismipakettide väljatöötamisel kindlasti arvesse võtta. Samuti võiks kogutud info olla aluseks sarnase äriidee edasiseks arendamiseks. On täiesti realistlik, et leidub ettevõtja, kes soovib ja suudab sellist teenust pakkuda."

Arvo Juhkov
Arendusjuht
arvo.juhkov@narva-joesuu.ee

Rongisõit toimus projekti „Ida‑Viru regiooni veeteede võrgustiku ja turismiettevõtluse arendus" raames. Projekti rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmest „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond" ning maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeetme kaudu.

Pressiteade

9. mail toimus Narva-Jõesuus ärikonverentsi „Uued horisondid maalt ja merelt!" teise päeva raames praktiline koolitus „AI rakendamine praktikas", mida viis läbi Sandra Reivik, tehisintellekti koolitaja ja strateeg platvormilt AiPowerment.

Koolitus tõi kokku rohkem kui paarikümne osaleja jagu AI-huvilisi erinevatest valdkondadest – ettevõtjaid, loomeinimesi ja tehnoloogiaentusiaste, – et pakkuda neile sisukat ülevaadet sellest, kuidas kasutada AI-d igapäevatöös.

Koolitusel käsitleti tehisintellekti arengulugu ja keelemudelite võimalusi, õpiti koostama tõhusaid käske ehk „prompte", arutleti tehnoloogia eetiliste dilemmade ja tulevikuperspektiivide üle ning tehti praktilisi harjutusi. Eraldi tähelepanu pöörati sellele, kuidas AI saab toetada turundust, kliendisuhtlust ja igapäevaseid haldustoiminguid.

„Mul on nii hea meel, et siin on juba väga palju erinevates valdkondades tegutsevaid AI-entusiaste ning julgeid kasutajaid, kes soovivad saada rohkem praktilisi kogemusi," sõnas koolitaja Sandra Reivik.

Osalejad tõdesid, et selliseid koolitusi oleks vaja rohkem, eriti vanemale põlvkonnale, et püsida kiiresti arenevas tehnoloogiavoos. Samuti toodi välja, et AI-koolitajate nappus Eestis on praegu oluline kitsaskoht, mida tuleks teadlikult arendada.

Toila vallavanem Eve East kinnitas: „Mul on hea meel kutsuda Sandrat samuti Toila, et vallavalitsuse töötajatele jagada AI kasutamise praktilisi juhiseid."

Koolitus toimus jätkuna Sandra Reiviku 8. mail peetud ettekandele konverentsil. Eesmärk oli tõsta piirkonna ettevõtjate AI-teadlikkust ja pakkuda käepäraseid tööriistu, kuidas uut tehnoloogiat rakendada igapäevategevustes.

Kuigi koolitus oli ühekordne, näitas suur huvi ja aktiivne osavõtt, et sarnaste koolituste järele on piirkonnas kasvav vajadus.

Narva-Jõesuu Ärikonverents 2025 toimus projekti „Ida-Viru regiooni veeteede võrgustiku ja turismiettevõtluse arendus" raames. Projekti toetatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond» ning Maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeetme kaudu.

Kontakt
SA Narva-Jõesuu Sadam
Anna Karina, projektijuht, anna.karina@narva-joesuu.ee
Arvo Juhkov, arendusjuht, arvo.juhkov@narva-joesuu.ee

Narva-Jõesuu Linnavalitsus
Natalia Orava, arendusspetsialist, natalia.orava@narva-joesuu.ee

Pressiteade

Narva-Jõesuu ärikonverentsi „Uued horisondid maalt ja merelt!" teisel päeval, 9. mail 2025, kirjutati Noorus SPA konverentsikeskuses alla partnerlusleping, mis annab hoo suuremahulisele piirkondlikule arendusprojektile – „Ida-Viru regiooni veeteede võrgustiku ja turismiettevõtluse arendus". Tegemist on tugeva piirkondliku liiduga, mille eesmärk on luua toimiv ja jätkusuutlik veeteede võrgustik ning edendada sellega seotud ettevõtlust kogu Ida-Virumaal.

Koostöölepingu allkirjastasid SA Narva-Jõesuu Sadama juhatuse liige Rein Peiker, Narva-Jõesuu Linnavalitsusest linnapea Maksim Iljin, Toila Vallavalitsusest vallavanem Eve East ja Alutaguse Vallavalitsusest vallavalitsuse liige Kairi Hõbemeri.

„See pole pelgalt leping – see on otsus tulevikuks. Kogu piirkonna arengu seisukohalt on ülioluline, et omavalitsused teevad koostööd ja seavad ühiselt sihte. Me ei räägi siin ainult sadamate või infrastruktuuri arendamisest, vaid laiemalt kogu veeteede äärse piirkonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikust arengust – nii majanduslikus kui ka keskkondlikus mõttes" rõhutas Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin

Toila vallavanem Eve East rõhutas koostöö olulisust: „See koostöö on eriline – mitte ainult seetõttu, et projekt ise on mastaapne, vaid ka seepärast, et suudame omavalitsuste vahel konsensuslikult kokku leppida ühistes eesmärkides ja vastutuses. Selle koostöölepingu sõlmimine on meie jaoks oluline verstapost, sest  see viib meid samuti lähemale eesmärgile kujundada meie Toila sadamast kaasaegne ja mitmekülgne merevärav, mis teenindab nii jahtlaevu kui ka suurema süvisega aluseid."

Alutaguse vallavalitsuse esindaja Kaire Hõbemeri sõnas: „Meie panustame eelkõige projektide pehmemasse tegevuste poolde. See kokkulepe on oluline, et liikuda samm-sammult edasi ka teiste arendustega meie piirkonnas. Loodan, et koostöö on sujuv ja samas täis uusi väljakutseid."

Projekti keskmes on Narva-Jõesuu muuli ehitamine, mille käigus rajatakse 50+ aasta kasutuseaga uus hüdrotehniline ehitis, lisaks valgustus, juurdepääsutee ja teenindusplat ning taastatakse laevatatav ühendus Narva jõe ja põhjaranniku vahel. Ehitustööde maksumus on üle 4,6 miljoni euro, tööde lõpetamine on kavandatud 2026. aasta juuli kuus.

Lisaks füüsilistele investeeringutele pannakse rõhku nn „pehmetele tegevustele" – luuakse ettevõtlusvõrgustik, viiakse läbi sündmusi ja koolitusi, arendatakse turismipakette ning luuakse VR-tuur piirkondliku laevavraki ja kunagise Hansatee motiivide põhjal.

Projekti on kaasatud lisaks partneritele Ida-Viru turismiklaster, Narva linn, Virumaa Väikesadamate Ühendus ja Vaivara Sinimägede Sihtasutus.

Projekti „Ida-Viru regiooni veeteede võrgustiku ja turismiettevõtluse arendus" rahastatakse Euroopa ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond" kaudu, maakondade arengustrateegiate elluviimise meetmest, Narva-Jõesuu linna ja partnerite eelarvest. Projekti abikõlblikkuse periood on 1.01.2024–28.02.2027.

Pildid on kättesaadavad siin: https://flic.kr/s/aHBqjCdSP9

Kontakt
SA Narva-Jõesuu Sadam
Anna Karina, projektijuht, anna.karina@narva-joesuu.ee
Arvo Juhkov, arendusjuht, arvo.juhkov@narva-joesuu.ee

Narva-Jõesuu Linnavalitsus
Natalia Orava, arendusspetsialist, natalia.orava@narva-joesuu.ee

14.05.25
Pressiteade

8.mail toimus Narva-Jõesuus Noorus SPA konverentsikeskuses ärikonverents „Uued horisondid maalt ja merelt", kus said kokku Ida-Virumaa ettevõtjad, omavalitsuste esindajad ja arengupartnerid, et arutada piirkonna võtmeküsimusi ja tulevikuperspektiive. Konverents keskendus lahendustele, mis aitavad kriisidest välja tulla, tugevdada koostööd ja suunata piirkond kestlikule arengule.

Konverentsil osales enam kui 100 inimest, esinesid majanduseksperdid, ettevõtlus- ja turismivaldkonna juhid ning innovatsiooni eestvedajad. Konverentsil, mida modereeris Maarika Honkonen, käsitleti praktilisi kogemusi ja uusi võimalusi, mis on aidanud piirkonnal viimaste aastate kriisidest tugevamana väljuda.  Arutelude keskmes olid majanduse hetkeseis, õiglane üleminek, piirkonna konkurentsivõime, energiamajanduse tulevik ja AI rakendamine ettevõtluses.

„See konverents näitas selgelt, et Ida-Virumaa pole ääreala, vaid piirkond, kus tehakse sisulisi samme tuleviku nimel," sõnas Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin. „Koostöös ja teadmiste jagamise kaudu suudame oma tugevused paremini esile tuua."

SA Ida-Viru Investeeringute Agentuuri juhatuse liige Teet Kuusmik lisas: „Meil on konkreetseid projekte ja tööriistu, et muuta Ida-Virumaa ettevõtluskeskkond atraktiivsemaks. Konverents oli suurepärane platvorm nende tutvustamiseks ja uute kontaktide loomiseks."

Esinejate seas olid teiste hulgas Triinu Tapver (LHV), Raine Pajo (Enefit Power OÜ), Andres Anvelt (julgeolekuekspert), Karl-Joonatan Kvell (Evecon OÜ), Karina Küppas (Narva-Jõesuu Medical SPA), Sandra Reivik (AI-konsultant) ja mitmed kohalikud otsustajad. Arutelupaneelid käsitlesid turismi- ettevõtluspotentsiaali arendamist ning koostöövorme piirkondade vahel.

Esinejate esitlused on kättesaadavad siin.
Fotogalerii on siin.

Narva-Jõesuu Ärikonverents 2025 toimus projekti „Ida-Viru regiooni veeteede võrgustiku ja turismiettevõtluse arendus" raames. Projekti toetatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond» ning Maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeetme kaudu.

Kontakt
SA Narva-Jõesuu Sadam
Anna Karina, projektijuht, anna.karina@narva-joesuu.ee
Arvo Juhkov, arendusjuht, arvo.juhkov@narva-joesuu.ee

Narva-Jõesuu Linnavalitsus
Natalia Orava, arendusspetsialist, natalia.orava@narva-joesuu.ee

25.04.2025
Pressiteade

23. aprillil toimus Narva-Jõesuus projekti "Ida-Viru regiooni veeteede võrgustiku ja turismiettevõtluse arendus" esimene partnerite kohtumine, mis tõi ühise laua taha kohalike omavalitsuste ja sadamate esindajad. Tegemist oli sisuka aruteluga, mis keskendus nii projekti senistele arengutele kui ka eesootavatele tegevustele, eriti nn "pehmetele tegevustele" ehk koostöö, turunduse ja võrgustikutöö suunale.

Kohtumise avas Narva-Jõesuu aselinnapea Raim Sarv, kes tõi välja muuli ja veeteede projekti arenduse pikaajalise olulisuse linnale: "See on Narva-Jõesuu jaoks põlvkondlik projekt. Rõõm on näha, et kõik partnerid on valmis sellega koos edasi liikuma, sest vaid koostöös on sellel käegakatsutav tulemus."

Lisaks kõvadele tegevustele nagu Narva-Jõesuu muuli rekonstrueerimine, on projekti oluline osa ka arendustegevustel:

• ettevõtlusvõrgustiku loomine ja tugevdamine;
• virtuaaltuuri ja turismipakettide loomine;
• teemapäevade ja  ürituste korraldamine;
• tugiteenuste analüüs ja arendus.

Kohtumisel arutati ka seniseid tulemusi ning jagati ideid tulevasteks koostöötegevusteks. Mehis Luus, Toila valla arendusnõunik ja Toila sadama juhataja, rõhutas: "Väikelaevandus ja veepõhine turism on üks Ida-Viru suurtest potentsiaalidest. See võrgustik, mida me loome, võib saada eeskujuks ka teistele regioonidele."

Arvo Juhkov Narva-Jõesuu Sadama sihtasutusest mainis: "Kui me loome platvormi, kus kohalikud ettevõtjad saavad oma teenuseid tutvustada ja arendada, siis võidavad sellest kõik." Taavi Vogt, Alutaguse valla esindaja, tõdes: "Pehmed tegevused, nagu koolitused, võrgustumine ja turundus, loovad vundamendi, millele saab põhitegevused rajada."

Partnerid leppisid kokku, et järgmiste sammude hulgas on virtuaaltuuri väljatöötamine ja selle sidumine kohalike turismiteenustega, samuti sihtrühmadele suunatud teavitus ja koolitus. Kohtumise järel külastati ka ehitusjärgus olevat Narva-Jõesuu muuli, mis on projekti investeeringu osaks ning näide sellest, kuidas piirkond saab tänu sihipärasele arendustööle uue hingamise.

Projekti partnerid on Sihtasutus Narva-Jõesuu sadam (juhtivpartner), Narva-Jõesuu Linnavalitsus, Alutaguse Vallavalitsus, Toila Vallavalitsus.

Projekti abikõlblikkuse periood on 1.01.2024–28.02.2027.

Projekti rahastatakse Euroopa ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond" kaudu ning Maakondade arengustrateegiate elluviimise meetmest, Narva-Jõesuu linna ja partnerite eelarvest.