Toimetulekutoetus
Toimetulekutoetus on riigi abi puuduses inimestele, mida maksab kohalik omavalitsus. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest kuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks.
Alates 1. juunist 2022. aastast on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 200 eurot kuus ning 160 eurot pere teisele ja igale järgmisele liikmele. Perekonna iga alaealise liikme toimetulekupiir on 240 eurot kuus. Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot.
Kellel on õigus saada toimetulekutoetust?
Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval inimesel või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud kulude piirmäärade ulatuses on alla kehtestatud toimetulekupiiri.
Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonnaliikmeteks abielus või abielulistes suhetes olevad, samas eluruumis elavad isikud, nende abivajavad lapsed ja vanemad või muud inimesed, keda seob ühine kodune majapidamine.
Perekonna koosseisu loetakse ka kuni 24-aastased õpilased ja üliõpilased juhul, kui nende rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress langeb kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiga.
Taotlemine
Taotlemiseks vajalikud dokumendid:
- taotlus, milles märgitakse ära taotleja ja tema perekonnaliikmete nimed, nende isikukoodid või sünniajad ja sotsiaalne seisund (laps, õpilane, üliõpilane, pensionär, töötu, ajateenija vmt);
- taotlusele tuleb lisada dokumendid, mis tõendavad üksi elava inimese või perekonnaliikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid ja makstud elatise suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, tuleb toimetulekutoetuse taotlejal seda kinnitada oma allkirjaga.
Kui taotleja soovib, et toimetulekutoetuse määramisel kaetakse ka eluasemekulud, tuleb taotlusele lisada dokumendid, mis tõendavad:
- eluruumi kasutamise õigust (ostu-müügileping, elamuühistu tõend, üürileping vms; esitatakse esmapöördumisel ja eluruumi kasutamise õigusliku aluse muutumisel);
- toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavaid, jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid (üür, kommunaalkulud, elekter, küte, maamaks, kindlustus, vesi, kanalisatsioon, prügivedu).
Toetuse esmakordsel taotlemisel või järgmisesse loetellu kuuluvate esemete koosseisu muutumise korral esitatakse lisaks kirjalik loetelu, milles on nimetatud järgmised taotleja enda ja tema perekonna kasutuses või omandis olevad esemed:
- kinnisasjad ja vallasasjadest eluruumid;
- sõidukid;
- väärtpaberid.
Nimetatud dokumentidele lisaks võib kohalik omavalitsus nõuda muid dokumente.
Toetuse taotlejal tuleb esitada jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks taotlus hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks kohalikule omavalitsusele, kelle haldusterritooriumil asub tema tegelik elukoht.
Toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõigi dokumentide esitamist. Toetuse maksab kohalik omavalitsus välja kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
Toimetulelkutoetuse arvestamine
Toimetulekutoetuse määramisel arvestatakse ühise majapidamisega seotud ja ühisel pinnal elavate inimeste kõigi sissetulekutega. Sissetulekuna arvestatakse kõiki üksi elava inimese või perekonna tulusid, mis ei ole seaduses erandina välja toodud.
Toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata sissetulekute hulka:
- riigi või kohaliku omavalitsuse makstud ühekordseid toetusi;
- kohaliku omavalitsuse makstud perioodilisi toetusi, mis sõltuvad perekonna sissetulekust või on määratud konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks;
- puuetega inimeste sotsiaaltoetusi, välja arvatud puudega vanema toetus;
- riigi tagatisel antud õppelaenu;
- töötukassa makstud stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;
- õppetoetust, vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust ja õppeasutuse makstud eritoetust;
- töist sissetulekut, mille on saanud põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv keskhariduseta laps kuni 19-aastaseks saamiseni või pärast 19-aastaseks saamist kuni jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni.
Lisaks on kohalikul omavalitsusel õigus mitte arvata sissetulekute hulka:
- õppimist ja töötamist soodustavaid stipendiume ning toetusi;
- konkreetse kulu või kahju katmiseks saadud hüvitisi;
- lähedastelt toimetuleku parandamiseks saadud rahalisi toetusi ja kingitusi kuni poole toimetulekupiiri ulatuses perekonna kohta kuus.
Toimetulekutoetuse määramisel arvestatakse elamispinna suurust, elanike ja tubade arvu. Normpinnaks, mille elamuasemekulusid võib sissetulekust maha arvata, on 18 m² üldpinda pereliikme kohta ja sellele lisaks 15 m² pere/leibkonna kohta. Eluruumi alaliste kulude piirmäärad kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu sellises ulatuses, et oleks tagatud inimese inimväärne äraelamine.
Kui perekonnaliikmete hulka kuuluval kuni 24-aastasel õpilasel või üliõpilasel on täiendavad eluasemekulud, lisatakse perekonna kohta arvestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normile 18 m² pinda õppuri kohta. Eluruumis üksinda elavatele pensionäridele ja puuduva või osalise töövõimega inimestele võib toimetulekutoetuse määramisel arvestada normpinnaks kuni 51 m².
Enne toimetulekutoetuse taotlemist kogunenud võlgnevusi eluasemekulude hulka ei arvestata.
Üldine valem toimetulekutoetuse arvestamiseks on:
toimetulekutoetus = toimetulekupiir + eluruumi alalised kulud – sissetulekud.