2023. aasta lõpus nägi ilmavalgust uus Narva-Jõesuud tutvustav raamat. Reisijuhi formaadis trükis annab ülevaate tänasest Narva-Jõesuust ning lisaks erinevate objektide ja paikade kirjeldustele leidub raamatus ka tekste linna ajaloost, rahvastikust, sümboolikast ja muustki.

Nagu teame, on Narva-Jõesuu ajaloos palju kannatanud, elanud läbi korduvaid tõuse ja mõõne, kuid ajaloo keerdkäikudest hoolimata on see endiselt põneva ja mitmekihilise pärandiga koht, kus avastamisrõõmu on kindlasti ka kohalikel endiselt küllaga.

Kuigi tänane Narva-Jõesuu nimeline omavalitsus haarab endasse ka endise Vaivara valla alad, käsitleb käesolev raamat Narva-Jõesuu kui asula, mitte kogu omavalitsusüksuse alal paiknevaid objekte. Siiski on raamatusse haaratud mõned objektid ja paigad ka linna lähialadelt ning lisaks peatutakse ka teisel pool Narva jõge täna Vene Föderatsiooni territooriumil paiknevatel Eesti-Ingeri küladel, mis on läbi ajaloo Narva-Jõesuuga tihedalt seotud olnud. Välja ei ole jäänud ka Narva ja Rosona jõed, mis lisaks kaunile liivarannale on selle piikonna ühed olulisemad looduslikud sümbolid.

Olgugi, et teoses keskendutakse peamiselt tänasele linnaruumile ja selle objektidele, leidub raamatus nüüdisaegsete piltide kõrval ka arvukalt varasemaid fotosid, jooniseid ja ajaloolisi kaarte. Samuti antakse ülevaade olulisematest ja märgilisematest varem hävinud objektidest, on selleks siis suuresti tänaseks kadunud puitarhitektuuri üheks sümboliks kujunenud Kolbe villa, 1930. aastate modernismi meistriteos Rannahoone või mastaapsed nõukogudeaegsed pioneerilaagrid.

Kui üldiselt teatakse Narva-Jõesuud kuulsusrikka tsaariaegse puitarhitektuuri järgi, siis käesolev raamat heidab pilgu ka selles kontekstis vähem vaadeldud kihistustele, näiteks nõukogudeaegsetele tüüpelamutele või üksikutele tööstusobjektidele. Loomulikult leiavad käsitlemist ka vähesed säilinud puitvillad, kuursaal, nõukogudeaegsed puhkeasutused ja sanatooriumid, eri ajastute ühiskondlikud hooned ning lisaks on sisse pikitud ka mõned huvitavama arhitektuuriga eramajad. Samuti leidub raamatus infot täna Narva-Jõesuus tegutsevatest majutusasutustest, SPA-hotellidest, restoranidest ja kohvikutest, millest mitmed on tuntud üle kogu Eesti. Lisatud kaartide abil on lugejal võimalik tuvastada, kus üks või teine kirjeldatud objekt linnaruumis asub.

Raamat on suunatud eelkõige arhitektuuri- ja ajaloohuvilistele, aga ka kodukanti paremini tundma õppida soovivatele kohalikele. Kesksel kohal on visuaalselt asulat raamistav ruum – arhitektuur – läbi mille on jutustatud ka asula aja- ja kujunemislugu ning tänapäeva.

Raamatu autor on Madis Tuuder, toimetaja Merike Ivask, keeletoimetaja Hille Saluäär, kujundaja Gaila Kisielienė, projektijuht Ivika Maidre. Trükise väljaandja on Vaivara Sinimägede Sihtasutus ning selle väljaandmist toetasid Kultuurkapital ja Narva-Jõesuu linn. Raamat on eestikeelne ning on varustatud paljudest Eesti muuseumidest, aga ka erakogudest pärit rohkete illustratsioonidega.

Raamatu „Narva-Jõesuu teejuht" esitlus toimub 9. märtsil kell 14.00 Narva-Jõesuu Valges saalis. Raamat on eestikeelne ja esitluse ajal on võimalik seda kohapeal ka osta.