4/3/17

Täna, 30.11.2016.a toimus Meresuu Spa & Hotel konverentsisaalis Narva-Jõesuu Linnavolikogu ja Vaivara Vallavolikogu ühine istung. Päevakorras oli kolm küsimust: Narva-Jõesuu linna ja Vaivara valla võimalikku ühinemist puudutava rahvaküsitluse tulemuste kinnitamine, kahe omavalitsuse ühinemise lepingu koos lisadega kinnitamine ning haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemine.
 
Kahe omavalitsuse 24st volikogu liikmest osales istungil 23.
Istungi päevakorra olulisema punkti - ühinemislepingu kinnitamise poolt hääletas 17 rahvaesindajat, vastu 6.
Seega 
kinnitati kahe omavalitsuse ühinemisleping.

Author: RIINA JOHANNES
10/28/16

Vaivara valla ja Narva-Jõesuu linna ühinemislepingu avalikustamine
Narva-Jõesuu Linnavolikogu 26.10.2016 otsusega nr 148 on Vaivara valla ja Narva-Jõesuu linna ühinemislepingu projekt suunatud perioodil 27. oktoober kuni 17. november 2016.a avalikule väljapanekule.

 

Vaivara valla ja Narva-Jõesuu linna ühinemislepingu projekt

LEPINGU LISAD

Lisa 1. Seletuskiri ühinemislepingule
Lisa 2. Ühineva omavalitsusüksuse kaart mõõtkavas 1:50 000
Lisa 3. Investeeringute kava 2018-2021
Lisa 4. Juhtimisstruktuur
Lisa 5. Üleminekuperioodi tegevus- ja ajakava
Lisa 6. Vaivara valla 2015. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne
Lisa 7. Narva-Jõesuu linna 2015. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne

 

 

 

VAIVARA VALLA JA NARVA-JÕESUU LINNA ÜHINEMISLEPINGU PROJEKT

 

Jrk nr

Sisu

Lehekülg

1. 

ÜLDSÄTTED   

2

2. 

ÜHINEMISE AEG

2

3. 

ÜHINEMISE EESMÄRGID  

2

4. 

UUE OMAVALITSUSÜKSUSE NIMI, STAATUS, PIIRID JA SÜMBOOLIKA

2

5. 

HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISEGA KAASNEVATE ÕIGUSAKTIDE JA DOKUMENTIDE KEHTIVUS

3

6. 

HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISEGA KAASNEVATE VÕIMALIKE ORGANISATSIOONILISTE NING EELARVELISTE JA MUUDE VARALISTE KOHUSTUSI JA ÕIGUSI KÄSITLEVATE KÜSIMUSTE LAHENDAMINE

3

7.

JUHTIMISSTRUKTUUR JA HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISEGA KAASNEVAD ORGANISATSIOONILISED ÜMBERKORRALDUSED

4

8. 

AVALIKE TEENUSTE OSUTAMINE JA ARENDAMINE

5

9.

INVESTEERINGUD

7

10.

ÜHINEMISTOETUSTE KASUTAMINE

8

11.

LEPINGU JÕUSTUMINE JA KEHTIVUS

8

12.

VAIDLUSTE LAHENDAMINE

8

13.

MUUD TINGIMUSED

8

14.

LEPINGU LISAD

9

 

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 10, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 91, kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse ja Vaivara Vallavolikogu ettepaneku Narva-Jõesuu Linnavolikogule algatada haldusterritoriaalse korralduse muutmine ja ühinemisläbirääkimised (11. mai 2016. a otsus nr 97) ning Narva-Jõesuu Linnavolikogu (25. mai 2016. a otsus nr 128) otsus ühinemisläbirääkimistega nõustumise kohta ning sellele järgnenud ühinemisläbirääkimiste tulemused, sõlmivad Vaivara vald ja Narva-Jõesuu linn (edaspidi nimetatud Lepinguosalised) käesoleva ühinemislepingu (edaspidi Leping), mille eesmärgiks on moodustada ühinemise teel uus kohaliku omavalitsuse üksus (edaspidi Omavalitsus).

 

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Leping sätestab lepinguosaliste vabatahtliku ühinemise tulemusena omavalitsusüksuste ühinemise aja ja eesmärgid, moodustatava kohaliku omavalitsuse üksuse õigusliku staatuse, nime, sümboolika, piirid, ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide kehtivuse, ühinemisega kaasnevad organisatsioonilised ümberkorraldused ja juhtimisstruktuuriga seotud muutused, avalike teenuste osutamise põhimõtted teenusvaldkonniti, kohaliku omavalitsuse üksuse töötajate ja teenistujatega seotud küsimuste lahendamise, investeeringud ja riikliku ühinemistoetuse kasutamise.

1.2. Uue Omavalitsuse tegevussuundade kavandamisel, eesmärkide elluviimisel, omavalitsusüksusele pandud kohustuste täitmisel ja teenuste korraldamisel ning rahaliste vahendite suunamisel lähtub Omavalitsuse volikogu lepingu kehtivuse ajal käesolevas lepingus sätestatust.

2. ÜHINEMISE AEG

Uue Omavalitsuse kui avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Nimetatud hetkest omab uus Omavalitsus kõiki lepinguosaliste õigusi ja kohustusi ning lähtub käesolevas lepingus kokkulepitust.

3. ÜHINEMISE EESMÄRGID

3.1. Ühinemise eesmärk on tänaste omavalitsusüksuste kui kogukondade jätkusuutliku arengu ja strateegilise juhtimisvõimekuse suurendamine. Ühendatakse tänaste omavalitsusüksuste arengupotentsiaal ja tugevused, et anda oluline tõuge piirkonna tasakaalustatud arengusse. Ühinemine võimaldab parandada omavalitsuse elanike elukvaliteeti, arendada igapäevaelu ja infrastruktuuri.

3.2.   Lepinguosalised seavad eesmärgiks:
3.2.1.  Omavalitsus on võimekas ja usaldusväärne koostööpartner siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.
3.2.2.  Saavutada Omavalitsuse sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline, administratiivne ja territoriaalne terviklikkus ning suurendada haldussuutlikkust.
3.2.3.  Tagada elanikele hea ja turvaline elu jätkusuutlikus Omavalitsuses.
3.2.4.  Kaasata elanikud ja kodanikuühendused oma elukeskkonna parandamisse.
3.2.5.  Tagada Omavalitsuse ametiasutuses spetsialiseeritud, asjatundlik ja motiveeritud ametnikkond.
3.2.6.  Tagada ja mitmekesistada Omavalitsuses osutatavate teenuste jätkusuutlikkus, kattesaadavus ja kvaliteet läbi valdkondade parema strateegilise juhtimise ja parimate praktikate rakendamise.
3.2.7.  Luua ettevõtlusele soodne keskkond Omavalitsuse maine ja konkurentsivõime kasvatamiseks.

4. UUE OMAVALITSUSÜKSUSE NIMI, STAATUS, PIIRID JA SÜMBOOLIKA

4.1. Uue Omavalitsuse kui avalik-õigusliku juriidilise isiku nimi on Narva-Jõesuu linn.
4.2. Narva-Jõesuu linn on ühinenud Omavalitsuste õigusjärglane.
4.3. Omavalitsuse territoorium moodustub Lepinguosaliste territooriumi summana ja Omavalitsuse piir kulgeb mööda Lepinguosaliste välispiiri.
4.4. Omavalitsuse linnavolikogu ja -valitsuse asukoht on Narva-Jõesuu linn.
4.5. Omavalitsuse juriidiliseks aadressiks on Koidu 25, 29023 Narva-Jõesuu.
4.6. Omavalitsuse halduskeskused asuvad Narva-Jõesuu linnas, Sinimäe ja Olgina alevikes.
4.7. Omavalitsus kasutab senise Narva-Jõesuu linna lippu ja Vaivara valla vappi.

5. HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISEGA KAASNEVATE ÕIGUSAKTIDE JA DOKUMENTIDE KEHTIVUS

5.1. Omavalitsuse õigusaktide kehtestamiseni kehtivad Lepinguosaliste õigusaktid selle Lepinguosalise territooriumil, kus nad olid kehtestatud ja ulatuses, kus nad ei ole vastuolus käesoleva Lepinguga.
5.2. Omavalitsuse uue põhimääruse kehtestamiseni tegutseb Omavalitsus põhimääruse alusel, mille kinnitavad ühinevate omavalitsuste volikogud ühiselt enne ühinemist. Lepinguosaliste volikogude kinnitatud Omavalitsuse põhimäärus jõustub 2017. aasta kohaliku omavalitsuse valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päeval.
5.3. Omavalitsuse haldusesse üleminevad hallatavad asutused tegutsevad kuni uute põhimääruste kehtestamiseni seni kehtinud põhimääruste alusel ja ulatuses, kus need ei ole vastuolus käesoleva Lepinguga.
5.4. Omavalitsuse oluliste arengudokumentide ‒ arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve vastuvõtmiseni ning uue üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad Lepinguosaliste arengukavad, eelarvestrateegiad, eelarved ja üldplaneeringud selles ulatuses, kus nad ei ole vastuolus käesoleva Lepinguga.

6. HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISEGA KAASNEVATE VÕIMALIKE ORGANISATSIOONILISTE NING EELARVELISTE JA MUUDE VARALISTE KOHUSTUSI JA ÕIGUSI KÄSITLEVATE KÜSIMUSTE LAHENDAMINE

6.1. Lepinguosaliste kõik õigused, kohustused, asjaajamise dokumendid, omandis olevad varad, hallatavad asutused ja ametiasutus (menetlusteenistus) lähevad Omavalitsusele üle käesoleva lepingu punktis 2 sätestatud ajal.
6.2. Ühinevate Omavalitsuste omanduses olevate ja nende asutatud juriidilised isikud või nende osa- või aktsiakapital ja liikmelisus mittetulundusühingutes ning asutajaliikme õigused ja kohustused lähevad üle Omavalitsusele.
6.3. Võimalusel jätkatakse seniseid rahvusvahelisi koostöösuhteid ning kuulumist senistesse koostööorganisatsioonidesse. Lõplikud otsused teeb Omavalitsuse volikogu pärast 2017. aasta volikogu valimisi.
6.4. 2017. aasta korraliste kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast kuni eelarveaasta lõpuni jätkatakse enne ühinemist vastuvõetud 2017. aasta eelarvete täitmist eraldiseisvalt.
6.5. Lepingu kinnitamise päevast ühinevate Omavalitsuse volikogudes kuni uue volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevani võivad asjaomased volikogud netovõlakoormust mõjutavaid varalisi kohustusi võtta 01.12.2016 seisuga kinnitatud eelarvestrateegias planeeritud investeeringuteks ja mahus. Netovõlakoormust mõjutavaid varalisi kohustusi eelarvestrateegia väliste investeeringute tegemiseks võib võtta volikogude vastastikuse konsensuse korras vastavalt haldusreformi seaduse §-le 25.

7. JUHTIMISSTRUKTUUR JA HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISEGA KAASNEVAD ORGANISATSIOONILISED ÜMBERKORRALDUSED

7.1. Omavalitsus kujundatakse struktuurina, kus ühelt poolt on selgelt eristatud Omavalitsuse kui terviku strateegilise valitsemise ja juhtimise tasand ning funktsioonid, teisalt avalike teenuste osutamise ja nende korraldamise tasand ja funktsioonid.
7.2. Haldus- ja avalike teenuste osutamise funktsioone püütakse nii palju kui võimalik delegeerida Omavalitsuse piirkondlikele asutustele, halduskeskustele ja kodanikeühendustele, aga ka erasektorile, tagades samas valdkonna professionaalse ja majanduslikult tõhusa juhtimise.
7.3. Omavalitsuse halduskeskused jäävad toimima tänastes asukohtades (Narva-Jõesuus, Sinimäel, Olginas) Omavalitsustele kuuluvates hoonetes, kus toimub elanike vastuvõtt ja teenindamine sotsiaal, majandus-, maa-, ehitus- ja keskkonnakaitse ning teistes küsimustes, mida on juhtimiskorralduslikult otstarbekas kohapeal osutada. Halduskeskuste töö korraldamisel lähtutakse Omavalitsuse elanike vajadustest ja otstarbekusest.
7.4. Halduskeskustes osutatakse neid teenuseid, mida on otstarbekas osutada elanikele ruumiliselt lähedal. Halduskeskustes osutatavate teenuste hulk sõltub teeninduspiirkonna suurusest ja olemusest ning vajadusel võib olla erinev.
7.5. Halduskeskus tagab: esmatasandi sotsiaalteenused; dokumentide vastuvõtmise ja registreerimise; kodanikele informatsiooni jagamise; elukoha registreerimise; sündide ja surmade registreerimise; dokumentide väljastamise.
7.6. Omavalitsuses kujundatakse töökorraldus selliselt, et oleks tagatud kohalike elanike kaasarääkimisvõimalus kohalikes otsustusprotsessides, et koguda sisendit ning tagasisidet otsustusorganitele piirkonna tervikliku arengu küsimuste lahendamiseks ja halduse/valitsemise kvaliteedi kohta.
7.7. Linnavolikogu koosseisus on 17 liiget, kes valitakse ühes valimisringkonnas, mis moodustatakse Lepinguosaliste territooriumi põhiselt. Linnavolikogu komisjonide moodustamisel arvestatakse piirkondliku esindatuse põhimõtteid.
7.8. Kohaliku omavalitsuse volikogu 2017. aasta valimistel ei vähene valmisjaoskondade arv võrreldes viimaste korraliste valimistega. Valimisjaoskonnad avatakse 2013. aastal volikogude valimistel toimunud valimisjaoskondade asukohtades.
7.9. Lepinguosaliste hallatavate asutuste töötajad lähevad üle Omavalitsuse alluvusse. Töölepingu tingimused, mis üleminevatel töötajatel on kehtinud senise tööandja või tegevuse lõpetanud tööandja juures, on siduvad Narva-Jõesuu linnale kui uuele tööandjale.
7.10. Omavalitsuse ametiasutuse töökohtade määratlemisel ja töökeskkonna ettevalmistamisel võetakse aluseks soovituslik juhtimisstruktuur (lisa 4), millest lähtutakse ametikohtade arvu kinnitamisel. Linnavolikogule jäetakse võimalus teha Lepingu kehtimise perioodil juhtimisstruktuuris täiendavaid muudatusi vastavalt eelarvelistele võimalustele ja vajadustele.
7.11. Omavalitsuse ametiasutuste teenistujad jätkavad teenistust oma endises töövaldkonnas juhul, kui Omavalitsuse ametiasutuse struktuurist ei tulene teisiti. Ametiasutuste töö ümberkorraldamisel ja uute teenistujate teenistusse võtmise vajadusel leitakse personal eelkõige sisevaliku teel, et tagada info, teadmiste ja oskuste kvaliteet ning selle säilimine ja haldusprotsesside tõrgeteta jätkumine.
7.12. Lepinguosaliste ühinemisel läbiviidud organisatsiooniliste ümberkorralduste tõttu koondatavatele teenistujatele nähakse ette koondamishüvitis seaduses sätestatule.
7.12.1. Kui teenistuja ise ei ole nõus pakutud ameti- või töökohaga, siis koondamisel makstakse koondamishüvitist vastavalt seaduses sätestatule.
7.12.2. Kui teenistujale ei ole pakkuda vastavat ameti- või töökohta, siis koondamisel koondamishüvitisele makstakse täiendavalt lisatasu kolme kuu põhipalga või töötasu ulatuses.
7.13. Omavalitsuse ametiasutuse struktuuri, koosseisu ja palgajuhendi eelnõu töötatakse välja ühinemise ettevalmistamise perioodil.

8. AVALIKE TEENUSTE OSUTAMINE JA ARENDAMINE

8.1.  Haridus ja noorsootöö

8.1.1. Eesmärgiga tagada alus- ja põhiharidus ning võimalus omandada kvaliteetne alus-, põhi- ja huviharidus võimalikult elukoha lähedal lähtutakse Omavalitsuses alljärgnevast:
8.1.1.1. Säilitatakse olemasolevad alus-, põhi- ja huviharidusasutused.
8.1.1.2. Hariduslike erivajadustega lastele pakutakse olemasolevate haridusasutuste baasil laste võimete kohaseid ja paindlikke õpitingimusi.
8.1.1.3. Toetatakse elanike hariduse omandamise, elukestvat õpet ning karjääri teenuste arendamist.
8.1.1.4. Väärtustatakse hariduse praktilisust, edendatakse haridusasutuste koostööd omavahel ning teiste ettevõtetega.
8.1.1.5. Tagatakse transpordiühendus, et õpilased jõuaksid kooli ja koju ning vajadusel kompenseeritakse transpordikulud.
8.1.1.6. Jätkatakse olemasolevate huviringide tegevust ja panustatakse huvihariduse mitmekülgsusele.
8.1.1.7. Tagatakse, et haridusvaldkonnas töötavad motiveeritud, kvalifitseeritud ja head spetsialistid.
8.1.1.8. Ühtlustatakse lasteaedade kohatasud ja haridusasutuste töötajate töötasud.
8.1.1.9. Huvihariduse ja huvitegevuse arendamiseks säilitatakse toimivad süsteemid ning otsitakse võimalusi täiendavate võimaluste pakkumiseks kasutades mitmekesiseid rahastusallikaid.
8.1.1.10.  Luuakse ühtne süsteem noorsootööks vastavalt noorte vajadustele ning huvidele.
8.1.1.11.  Noorsootöö viiakse ühtse juhtimise/koordineerimise alla, mis võimaldab efektiivset ja tulemuslikku koostööd.

8.2.   Sotsiaalteenused ja -toetused, tervishoid

8.2.1.  Sotsiaalteenuste ja -toetuste puhul lähtutakse järgnevast:
8.2.1.1. Lepinguosaliste eesmärk sotsiaaltöös on teadlik, vastutustundlik ja iseseisvalt toime tulev elanik ning teda toetav füüsiline ja vaimne keskkond.
8.2.1.2. Sotsiaalteenuste ja -toetuste arendamisel lähtutakse isikute vajadustest, eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu iseseisvalt. Abivajaduse välja selgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid.
8.2.1.3. Panustatakse sotsiaalteenuste arendamisse, mis toetavad ja suurendavad inimese iseseisvat toimetulekut ja sotsiaalset kaasatust (s.h. tasulisi teenuseid) kui omavalitsuse tasandil, nii koostöös eraettevõtjatega.
8.2.1.4. Arendatakse elusasemeteenuse osutamist.
8.2.1.5. Tagatakse laste valdkondadeülene hoolekanne (esmane hoolekanne, haridus, tervishoid, õiguskaitse).
8.2.1.6. 01. jaanuaril 2018 rakendub ühtne sotsiaalteenuste osutamise ja -toetuste maksmise regulatsioon.
8.2.1.7. Sotsiaalvaldkonna teenuskeskused jäävad toimima vähemalt tänastes asukohtades.
8.2.1.8. Panustatakse sotsiaaleluruumide võrgustiku väljaarendamisse.
8.2.1.9. Arendatakse ühist sotsiaaltransporditeenust.
8.2.1.10.  SA-s Narva-Jõesuu Hooldekodu arendatakse tegevusi, mis toetavad kohalike inimeste tööhõivet ning teenuste kättesaadavust, nt supiköögi ja pesumaja teenus, eakate päevakeskus. Hooldekodu vajab investeeringuid teenuseosutamise ruumide renoveerimiseks, et tagada teenuste kvaliteet ning konkurentsivõime.
8.2.2.  Tervishoiu arendamisel lähtutakse järgnevast:
8.2.2.1. Panustatakse esmatasandi tervislike eluviiside arendamisse nii olemasolevate ressursside baasil (Sinimäe spordihoone, Olgina Rahvamaja, terviserajad) kui ka koostöös eraettevõtetega (SPAd).
8.2.2.2. Rahvaspordi edendamiseks jätkatakse traditsiooniliste spordiüritustega.
8.2.2.3. Läbi investeeringute ning ürituste korraldamise panustatakse rahvatervise arendamisse.
8.2.2.4. Osaletakse terviseradade ja kergliiklustee rajamisel tervislike eluviiside edendamiseks ja arendamiseks.
8.2.2.5. Tagatakse perearstide kättesaadavus ja juurdepääs apteegile.

8.3.   Kultuur, vaba aeg ja turism

8.3.1.  Kultuuri, vaba aja ja turismi valdkondades lähtutakse järgnevast:
8.3.1.1. Toetatakse kultuurielu ja turismi arengut ning järjepidevat edendamist.
8.3.1.2. Mitmekesistatakse ja arendatakse kultuuri- ja sporditegevusi omavalitsuses.
8.3.1.3. Toetatakse kolmanda sektori tegevusi kultuuri-, vaba aja, spordi ja turismivaldkonnas.
8.3.1.4. Töötatakse välja ühtne seltside rahastamise mudel, mille aluseks võetakse Vaivara vallas olemasoleva kord.
8.3.1.5. Säilitatakse olemasolevad kultuuriobjektid.
8.3.1.6. Jätkatakse traditsiooniliste kultuuri- ja sportiürituste läbiviimist ja toetamist.
8.3.1.7. Tagatakse kultuurivaldkonna ühtne koordineerimine.
8.3.1.8. Ühtlustatakse kultuurivaldkonna töötajate töötasud.
8.3.1.9. Panustatakse professionaalse kultuuri vahendamisele (teater, kino, muusika, kirjandus jne), muutes selle elanikele kättesaadavamaks.
8.3.1.10.  Toetatakse kultuuriasutuste ja kollektiivide osalemist maakondlike, üleriigiliste, rahvusvaheliste jt kultuuriorganisatsioonide töös ning koostööprojektides.
8.3.1.11.  Säilitatakse ja toetatakse täiskasvanute huvitegevust.

8.4.   Kommunaalmajandus ja ühistransport

8.4.1.  Kommunaalmajanduse ja ühistranspordi arendamisel lähtutakse järgnevast:
8.4.1.1. Heakorrateenuseid osutatakse paindlikult arvestades omavalitsuse elanike vajadusi.
8.4.1.2. Omavalitsusteenuste saamiseks tagatakse liikumisvõimalus arvestades elanike vajadusi.
8.4.1.3. Soojamajanduse arendamisel kaalutakse soodsamaid alternatiive, võimalusel võetakse kasutusele taastuvenergia lahendused.
8.4.1.4. Jätkatakse suurjäätmete kogumisringide regulaarset korraldamist.
8.4.1.5. Teedevõrgu ühiseks arendamiseks koostatakse 2017. aastal ühine teehoiukava.
8.4.1.6. Omavalitsuse munitsipaalelamufondi tekkinud olukorra parandamiseks ehitatakse uued munitsipaalmajad eluasemeteenuse osutamiseks.
8.4.1.7. Tänavavalgustussüsteemid viiakse üle LED valgustitele.
8.4.1.8. Tegeletakse edasi väikesadama arendamise ja muuli taastamisega.
8.4.1.9. Narva-Jõesuu kalmistu antakse haldamiseks ja hooldamiseks üle Vaivara Kalmistud SA-le.
8.4.1.10.  Jätkatakse ajalooliste kalmistute ja mälestusmärkide säilitamist.
8.4.1.11.  Rajatakse lemmikloomade kalmistu.

8.5.   Ettevõtlus

8.5.1.  Toetatakse ettevõtluskeskkonna arendamist ning koostööd erinevate organisatsioonidega elanike täiend- ja ümberõppe korraldamisel, et suurendada ettevõtlusaktiivsust ja elanike tööhõivet.
8.5.2.  Viiakse läbi Omavalitsuse ja ettevõtjate ühiseid regulaarseid kokkusaamisi, et rakendada parimaid lahendusi ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja Omavalitsuse elanike töövõimaluste mitmekesistamiseks.
8.5.3.  Panustatakse ettevõtluskeskkonna turundusse ning maine kujundamisse, kaasatakse ettevõtjaid ja haridusasutusi eesmärgiga tagada noortele võimalused kaasaegse elu- ja ettevõtluskeskkonna näol.
8.5.4.  Toetatakse traditsiooniliste ettevõtlusharude arengut, sh kalandus, metsandus ja põllumajandus.

8.6.   Keskkond ja maaelu.

8.6.1.  Keskkonnaküsimuste puhul lähtutakse järgnevast:
8.6.1.1. Oma pädevuse ja võimaluste piires osaletakse aktiivselt nii otseselt kui ka läbi omapoolsete ettepanekute üleriigiliste põlevkivi- ja energiasektori arengukavade koostamise töögruppide töös.
8.6.1.2. Tehakse aktiivset koostööd riiklike institutsioonide ja üleriigiliste liitudega kohaliku omavalitsuse finantseerimissüsteemi korrastamist puudutavates küsimustes.
8.6.1.3. Jätkatakse talgute „Teeme ära" traditsiooni juurutamist kogukondliku vastutustunde tõstmiseks ja kogukonna kaasamiseks.
8.6.1.4. Rakendatakse ühised põhimõtted haljasalade ja üksikobjektide korrashoiuks Omavalitsuse territooriumil.
8.6.1.5. Jätkatakse ja arendatakse koostööd korraldatud jäätmeveos.
8.6.1.6. Jätkuvalt korraldatakse ohtlike jäätmete kogumisringe hajaasustuses ning arendatakse jäätmejaamade tööd.
8.6.1.7. Tagatakse keskkonnakaitse efektiivsus.
8.6.1.8. Töötatakse välja ühine jäätmekava ning moodustatakse ühine korraldatud jäätmeveo register, mille kaudu võib kontrollida, kuidas teostatakse antud teenus omavalitsuse territooriumil.
8.6.2.  Maaelu puhul lähtutakse järgnevast:
8.6.2.1. Tagatakse külaelu säilimine ja aktiviseerimine ning külaseltside toetamine, külade enda traditsioonide ja ürituste säilimine.
8.6.2.2. Jätkatakse riiklike hajaasustuste programmide toetamist.
8.6.2.3. Jätkatakse konkursi „Kaunis kodu" läbiviimist.

9. INVESTEERINGUD

9.1. Investeeringuid tehes järgitakse piirkonna tasakaalustatud arengu põhimõtet, arvestatakse Lepinguosaliste arengukavasid, eelarvestrateegiaid, senitehtud investeeringuid ja võetud kohustusi ning majanduslikke võimalusi, samuti objekti olulisust ning kasusaajate hulka ja kasutamist piirkonna elanike poolt.
9.2. Lepinguosaliste poolt kokkulepitud prioriteetsete investeeringute loetelu koos eeldatava maksumuse ja finantseerimisallikatega on esitatud käesoleva lepingu lisas 3. Omavalitsuse volikogul on õigus prioriteetsete investeeringute nimekirjas teha muudatusi, kui need tulenevad reaalselt välja kujuneva eelarve summast või kui on ilmne, et investeerimine on majanduslikult ebaotstarbekas või väheefektiivne või isegi kahjulik kogu Omavalitsuse arengu seisukohalt.
9.3. Arendusprojektide oma- ja kaasfinantseeringuga seotud investeeringud teostatakse vaid toetusraha eraldamisel.

10.  ÜHINEMISTOETUSTE KASUTAMINE

10.1. Vabariigi Valitsuse poolt eraldatavat ühinemistoetust kasutatakse lisaks lepingu punktis 9 toodule ka järgmisteks seaduses ettenähtud tegevusteks:
10.1.1. Registrite ühendamine ja sellega seotud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste ning tarkvara soetamisega seotud investeeringud.
10.1.2. Omavalitsuse juhtimisstruktuuri ümberkorraldamisega seotud kulud, sh lahkumishüvitised.
10.1.3. Omavalitsuse õigusaktide ühtlustamine ning arengu- ja strateegiadokumentide koostamine.
10.1.4. Teenistujate ümber- ja täiendõpe.
10.1.5. Organisatsioonide töökorralduste mõistlik ühtlustamine.
10.1.6.   Omavalitsuste halduskeskuste kohandamine elanike paremaks teenindamiseks.

11. LEPINGU JÕUSTUMINE JA KEHTIVUS

11.1. Leping loetakse Lepinguosaliste vahel sõlmituks, kui Lepinguosaliste volikogud on selle oma otsusega kinnitanud. Lepinguosaliste volikogude otsused on käesoleva lepingu lahutamatuks osaks.
11.2. Leping jõustub uue Omavalitsuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval.
11.3. Leping kehtib uue Omavalitsuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevast järgmiste korraliste kohalike omavalitsuste valimiste tulemuste väljakuulutamiseni.
11.4. Lepingut saab muuta uue Omavalitsuse volikogu koosseisu 3/4 häälteenamusega.

12.  VAIDLUSTE LAHENDAMINE

Lepinguga seonduvad vaidlused lahendatakse vastavalt Eesti Vabariigis seadustega ettenähtud korras.

13.     MUUD TINGIMUSED

13.1. Leping kehtestab Lepinguosaliste kehtivad ja siduvad kohustused, mis kuuluvad lepingu tingimusteta täitmisele. Kui Lepinguosaliste õigusaktid on vastuolus käesolevas Lepingus sätestatud põhimõtetega, loetakse käesolev Leping ülimuslikuks ja Lepinguosapooled järgivad oma tegevuses lähtutakse käesolevas Lepingus sätestatust.
13.2. Lepingu lahutamatuks osaks on selle juurde kuuluvad lisad.
13.3. Lepingut järgitakse Omavalitsuse arengudokumentide ja eelarvestrateegia koostamisel.
13.4. Lepingu lisas 5 on esitatud Omavalitsuse ühinemise ettevalmistusperioodis (st ühinemisotsuse ja faktilise ühinemise vaheline aeg) vajalikud tegevused koos tähtaegade ja vastutajatega, sh arvestatakse lepinguga sätestatud kokkuleppeid Omavalitsuse arengukava projekti koostamisel.
13.5. Leping on koostatud kahes identses eestikeelses originaaleksemplaris, millest Lepinguosalised saavad ühe originaali.

LEPINGU LISAD

Lisa 1. Seletuskiri ühinemislepingule
Lisa 2. Ühineva omavalitsusüksuse kaart mõõtkavas 1:50 000
Lisa 3. Investeeringute kava 2018-2021
Lisa 4. Juhtimisstruktuur
Lisa 5. Üleminekuperioodi tegevus- ja ajakava
Lisa 6. Vaivara valla 2015. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne
Lisa 7. Narva-Jõesuu linna 2015. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne

 

 
Author: RIINA JOHANNES
10/27/16

 

Narva-Jõesuu linn                                    Vaivara vald 

Author: RIINA JOHANNES