Narva-Jõesuu muul
Vahetult enne uue aasta algust, 30. detsembril, esitas Narva-Jõesuu Linnavalitsus Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi raames projektettepaneku või pigem ideekirjelduse Narva jõe suudmes asuva poollagunenud muuli taastamiseks.
Rahandusministeerium hakkab esitatud erinevate ideede alusel lähitulevikus koostama Eesti-Vene piiriülese programmi järgmise rahastamise perioodi prioriteetide paika panemist ja Narva-Jõesuu muul on igal juhul selle perioodi üks tähtsamatest prioriteetsetest projektidest.
Enne ettepanekute tegemist arutasid nii Ida-Virumaa kui ka Lääne-Virumaa kohalikud omavalitsused uue rahastamisprogrammi raames omapoolseid ideid ja ettepanekuid ning nende elluviimise võimalusi ja siinkohal on rõõm tõdeda, et meie projektettepanekut toetasid teiste hulgas ka Viru-Nigula ja Rakvere linna esindajad, mis annab meile motivatsiooni juurde.
Eeldatavaks ehitustööde maksumuseks on hetkel määratud ca 7 miljonit eurot, tingimusel, et muuli taastamine toimub täisulatuses ehk rajatakse rannajoonelt muul kogupikkusega 460 meetrit. Samas lubab muuli tööprojekt jagada tööde etapid pooleks, ja juhul kui raha kohe ei piisa, siis võib teha 260 meetrit esimese etapi raames ning ülejäänud 200 meetrit teise etapina. Samuti on projektiga ette nähtud ka Narva jõe suudme süvendustööd väikesadama alani, mis annab Narva jõele uue elu, soodustades siin lähitulevikus nii veetranspordi liikuvuse kui ka palju muid võimalusi uute äriideede ellu viimiseks.
Muuli tööprojekti koostamisega tegeles linn koostöös Reaalprojekt OÜ-ga terve aasta jooksul ja enne tööprojekti tellijale üleandmist edastati projekt kooskõlastamiseks Muinsuskaitseametile. Projektiga tutvudes leidis Muinsuskaitseamet, et projekteeritava muuli otsas vasakul pool asub vee all uppunud laevavrakk. Esimene Muinsuskaitseameti tagasiside oli, et tegemist on võibolla ka ajaloolise laevaga, mis uppus siin piirkonnas mitusada aastat tagasi.
Suheldes kohalike põliselanikega selgus aga, et tegemist on laevaga, mis uppus siin muuli läheduses traagilise õnnetuse tagajärjel 23.12.1971. aastal.
MAKSIM ILJIN
linnapea