1971.aasta sügisel tabas Narva-Jõesuu rannikut traagiline sündmus, mis on jäänud kohalike inimeste mällu rohkem kui pooleks sajandiks. Tormisel merel hukkus kalalaev STB-7200 ning viieliikmelisest meeskonnast kaks meest jäid teadmata kadunuks. See oli tragöödia, mida leinas kogu tollane kogukond ning mille valu pole aastakümnete jooksul täielikult kadunud.
Just seetõttu otsustati projekti „Ida-Viru regiooni veeteede ja turismiettevõtluse arendus“ raames algatada vraki asukoha ja seisukorra uurimine. Projekti eesmärk ei olnud pelgalt ajaloolise objekti kaardistamine, vaid ka vastuse leidmine küsimusele, kas vraki väljakaevamine või isegi ülestõstmine võiks olla tehniliselt ja majanduslikult teostatav.
2025.aastal läbi viidud veealune eeluuring andis kauaoodatud vastused. Uuring kinnitas vraki asukoha ning näitas, et laev on aastakümnete jooksul mattunud peaaegu täielikult liiva alla. Nähtaval on vaid väike osa vrakist, samas kui suurem osa konstruktsioonist paikneb merepõhjas setete all.
Uuringu tulemused võimaldasid esmakordselt hinnata ka võimalike edasiste tööde maksumust. Selgus, et tegemist on märkimisväärselt keerukama ja kulukama ettevõtmisega, kui esialgu arvati. Üksnes vraki arheoloogiliste väljakaevamiste maksumus võib ulatuda hinnanguliselt 300 000–400 000 euroni. Kui eesmärgiks oleks vraki täielik ülestõstmine, konserveerimine ja säilitamine, võib kogukulu ulatuda kuni miljoni euroni või isegi rohkem. Oluline on mõista, et vraki merest väljatoomine oleks alles protsessi esimene etapp. Pärast ülestõstmist vajaks vrakk pikaajalist konserveerimist, spetsiaalseid hoiutingimusi ning täiendavaid investeeringuid selle säilitamiseks tulevastele põlvkondadele. Tegemist oleks kohustusega, mis kestaks aastaid.
Narva-Jõesuu linn koostöös spetsialistidega on põhjalikult kaalunud erinevaid võimalusi. Arvestades projekti eelarve ja kohaliku omavalitsise finantsvõimalusi, ei ole sadade tuhandete või miljoni euro suuruse investeeringu tegemine vraki väljakaevamiseks või ülestõstmiseks praegu realistlik. See otsus ei tähenda aga, et STB-7200 lugu unustatakse.
Vastupidi, uuringute käigus kogutud teave on aidanud säilitada olulise osa Narva-Jõesuu merepärandist ning toonud päevavalgele väärtuslikku ajaloolist informatsiooni. Samuti soovitakse järgmise sammuna koostada vraki konserveerimis- ja säilitamiskava. Selle eesmärk on tagada, et objekti seisukorda jälgitakse ning tulevikus, kui tekivad uued tehnoloogilised võimalused või leitakse sobivad välisrahastuse allikad, oleks võimalik teemat uuesti kaaluda.
Kuigi vrakki ei ole praegu võimalik välja kaevata ega üles tõsta, on tehtud oluline samm teadmiste kogumisel ja ajaloolise pärandi säilitamisel. Tänu uuringule teame nüüd palju rohkem nii laeva saatuse kui ka selle praeguse seisukorra kohta ning see teadmine jääb alles ka tulevastele põlvkondadele. See on osa Narva-Jõesuu ajaloost ning mälestus inimestest, kes tormisel merel elu kaotasid. Austus nende mälestuse vastu oligi põhjus, miks uuring algatati, ning sama austusega suhtume ka täna selle teema edasisse käsitlemisse.
„Mõnikord tähendab ajaloos vastutustundlik otsus mitte seda, et tehakse kõige suurem võimalik investeering, vaid seda, et tunnistatakse ausalt olemasolevaid võimalusi ning hoitakse tulevikuuks avatuna. STB-7200 vraki puhul on just selline hetk käes“ – rõhutab Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin.
Laeva vrakiga seotud tegevused toimuvad projekti „Ida-Viru regiooni veeteede ja turismiettevõtluse arendus“ raames. Projekti toetatakse EL ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond», Maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeetme MATA kaudu ja Narva-Jõesuu linna eelarvest. Narva-Jõesuu linna omafinatseerimine moodustab 15%.
