24.–31. juulini toimus Narva-Jõesuus pilootprojektina seminar-labor „Turismipakettide väljatöötamisel eksperimentaalsete liiklusvahendite kasutamise võimaluste uurimine". Selle raames liikus kaheksa päeva vältel linnas suverong, mis tõi kokku kohaliku kogukonna, ettevõtjad, loomeinimesed, omavalitsuste esindajad ning Ida-Virumaa turismivaldkonna eksperdid. Üheskoos arutati linna tulevikuperspektiive ja arengusuundi otse liikuvas rongis ning hiljem toimunud fookusgruppide ümarlaual.

Suverong osutus väga populaarseks nii turistide kui ka kohalike elanike seas, pakkudes enamat kui pelgalt liikumisvõimalust. Tegemist oli kaasahaarava ekskursiooniga, mis tutvustas Narva-Jõesuud nii peatänavatel kui ka varjatumates kõrvaltänavates, tuues esile linna tõelise atmosfääri. Marsruudi kujundamisel peeti oluliseks esile tuua ka neid turismiobjekte, mis jäävad sageli tähelepanuta või on keeruline leida – näiteks Koduloomuuseum aadressil Nurme 38 ning tuletorn, mis avas külastajatele uksed eelmisel aastal. Rongiga sõitis kokku enam kui 2600 inimest. Eriti kõrgelt hinnati marsruudi mitmekesisust, vaateid ja sõbraliku atmosfääri – linnarahvas lehvitas mööduvale rongile, tugevdades positiivset linnakuvandit. Samuti nähti suverongis praktilist lahendust kohaliku taksode nappuse probleemile.

„Lõpuks ometi saime ekskursiooni, mis rääkis meie kodukoha loo," ütles kohalik elanik Helgi. „See rong ei ole ainult turistidele – see on mõeldud ka meile. Paljud meist ei liigu enam nii palju jalgsi ringi ning see oli suurepärane võimalus näha, mis linnas uut on. Loodan siiralt, et see ettevõtmine jääb püsima."

„Rongist ja sellele järgnenud arutelust kujunes ühe nädalaga mitte ainult uus linnasümbol, vaid ka sotsiaalne platvorm, kus erinevad osapooled said esmakordselt otse suhelda ja oma arvamust avaldada," lausus projekti üks eestvedaja Arvo Juhkov.

Ürituse eesmärk oli uurida, millised on võimalused kasutada mitmesuguseid liiklusvahendeid turismi ja kohaliku ettevõtluse toetamiseks, koostöövõrgustike loomiseks ning turismiobjektidele ligipääsetavuse parandamiseks. Aruteludes valitses üksmeel, et rong võiks liikuda pikema hooaja vältel ning kindla, fikseeritud sõiduplaani alusel. Paljud osalejad olid valmis maksma mõistlikku piletihinda – näiteks kuni 5 eurot –, kui see aitab teenust edasi arendada ja tagada selle jätkusuutlikkuse. Samal ajal toodi esile, et hooajalisus ja ilmastikust tingitud riskid võivad muuta teenuse pakkumise eraettevõtjatele keerukaks.

„See rong toob inimesed otse meie ukse ette," märkis üks kohalik ettevõtja. „Kui suudame välja töötada stabiilse ja aastaringse mudeli – isegi lühendatud sõidugraafikuga sügis- ja talveperioodil –, võidavad sellest kõik osapooled: nii teenusepakkuja kui ka teised linna ettevõtted. See on investeering, mis toob kliente kogu piirkonnale."

„Pilootprojekt ületas kõik ootused. See kinnitas, et Narva-Jõesuus on olemas tugev kogukondlik energia ning valmidus koostööks," võttis Anna Karina projekti tulemused kokku. „Selle pilootprojekti käigus kogusime palju väärtuslikku teavet ja ideid, mida tuleb uute turismipakettide väljatöötamisel kindlasti arvesse võtta. Samuti võiks kogutud info olla aluseks sarnase äriidee edasiseks arendamiseks. On täiesti realistlik, et leidub ettevõtja, kes soovib ja suudab sellist teenust pakkuda."

Rongisõit toimus projekti „Ida‑Viru regiooni veeteede võrgustiku ja turismiettevõtluse arendus" raames. Projekti rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmest „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond" ning maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeetme kaudu.