Sotsiaaltoetuse taotlemine
Narva-Jõesuu linna sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord kehtestatakse Sotsiaaltoetuste maksmise ja sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Narva-Jõesuu linnas .
Sotsiaaltoetust on õigus taotleda abivajajal või vähekindlustatud leibkonnal, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Narva-Jõesuu linn ning kes elab alaliselt nimetatud aadressil.
Toetused jagunevad sissetulekust sõltuvateks sotsiaaltoetusteks ja sissetulekust mittesõltuvateks sotsiaaltoetuseks. Sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse suurus sõltub toetuse piirmäärast, taotleja ja tema leibkonna sissetulekust, varanduslikust seisust, eluasemekuludest ning taotleja konkreetsest vajadusest. Sissetulekust mittesõltuv toetus määratakse vastavalt toetuse kriteeriumitele.
Vormikohane taotlus toetuse saamiseks esitatakse Narva-Jõesuu Linnavalitsusele, milles tuleb põhjendada toetuse saamise vajadust.
Narva-Jõesuu linna eelarvest finantseeritavate sotsiaaltoetuste määrad ja piirmäärad
Toetuste taotlused saab esitada:
- paberkandjal linnavalitsuses J.Poska 26, Narva-Jõesuu, sotsiaalosakonna töötajate vastuvõtu aegadel. Taotluse vormi saab leida Narva-Jõesuu linnavalitsuse kodulehel või linnavalitsuse hoone J.Poska 26, Narva-Jõesuu esimese korruse fuajees;
- esitada digitaalselt allkirjastatult e-postile ;
- taotlust saab esitada paberkandjal sotsiaalosakonda Narva-Jõesuus, Olginas või Sinimäel vastuvõtuaegadel:
- Narva-Jõesuu linnas (J.Poska 26): E 10:00 – 12:00 ja 13:00 – 17:00 ja K 15:00 – 19:00;
- Olginas (Narva mnt 12) paarisnädalate teisipäeviti 08:30 – 16:00;
- Sinimäel (Aia 1-1) kolmapäeviti 15:00 – 19:00.
Sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetused
Toimetulekutoetus
Toimetulekutoetus on riigi abi puuduses inimestele, mida maksab kohalik omavalitsus. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest kuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks.
2026. aasta 1. jaanuarist on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 220 eurot kuus. Iga alaealise liikme toimetulekupiir on 264 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 176 eurot kuus.
Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot.
Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval inimesel või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud kulude piirmäärade ulatuses on alla kehtestatud toimetulekupiiri.
Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonnaliikmeteks abielus või abielulistes suhetes olevad, samas eluruumis elavad isikud, nende abivajavad lapsed ja vanemad või muud inimesed, keda seob ühine kodune majapidamine.
Perekonna koosseisu loetakse ka kuni 24-aastased õpilased ja üliõpilased juhul, kui nende rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress langeb kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiga.
Taotlemiseks vajalikud dokumendid:
- taotlus, milles märgitakse ära taotleja ja tema perekonnaliikmete nimed, nende isikukoodid või sünniajad ja sotsiaalne seisund (laps, õpilane, üliõpilane, pensionär, töötu, ajateenija vmt);
- taotlusele tuleb lisada dokumendid, mis tõendavad üksi elava inimese või perekonnaliikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid ja makstud elatise suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, tuleb toimetulekutoetuse taotlejal seda kinnitada oma allkirjaga.
Kui taotleja soovib, et toimetulekutoetuse määramisel kaetakse ka eluasemekulud, tuleb taotlusele lisada dokumendid, mis tõendavad:
- eluruumi kasutamise õigust (ostu-müügileping, elamuühistu tõend, üürileping vms; esitatakse esmapöördumisel ja eluruumi kasutamise õigusliku aluse muutumisel);
- toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavaid, jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid (üür, kommunaalkulud, elekter, küte, maamaks, kindlustus, vesi, kanalisatsioon, prügivedu).
Toetuse esmakordsel taotlemisel või järgmisesse loetellu kuuluvate esemete koosseisu muutumise korral esitatakse lisaks kirjalik loetelu, milles on nimetatud järgmised taotleja enda ja tema perekonna kasutuses või omandis olevad esemed:
- kinnisasjad ja vallasasjadest eluruumid;
- sõidukid;
- väärtpaberid.
Nimetatud dokumentidele lisaks võib kohalik omavalitsus nõuda muid dokumente.
Toetuse taotlejal tuleb esitada jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks taotlus hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks kohalikule omavalitsusele, kelle haldusterritooriumil asub tema tegelik elukoht.
Toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõigi dokumentide esitamist. Toetuse maksab kohalik omavalitsus välja kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
Toimetulekutoetuse määramisel arvestatakse ühise majapidamisega seotud ja ühisel pinnal elavate inimeste kõigi sissetulekutega. Sissetulekuna arvestatakse kõiki üksi elava inimese või perekonna tulusid, mis ei ole seaduses erandina välja toodud.
Toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata sissetulekute hulka:
- riigi või kohaliku omavalitsuse makstud ühekordseid toetusi;
- kohaliku omavalitsuse makstud perioodilisi toetusi, mis sõltuvad perekonna sissetulekust või on määratud konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks;
- puuetega inimeste sotsiaaltoetusi, välja arvatud puudega vanema toetus;
- riigi tagatisel antud õppelaenu;
- töötukassa makstud stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;
- õppetoetust, vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust ja õppeasutuse makstud eritoetust;
- töist sissetulekut, mille on saanud põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv keskhariduseta laps kuni 19-aastaseks saamiseni või pärast 19-aastaseks saamist kuni jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni.
Lisaks on kohalikul omavalitsusel õigus mitte arvata sissetulekute hulka:
- õppimist ja töötamist soodustavaid stipendiume ning toetusi;
- konkreetse kulu või kahju katmiseks saadud hüvitisi;
- lähedastelt toimetuleku parandamiseks saadud rahalisi toetusi ja kingitusi kuni poole toimetulekupiiri ulatuses perekonna kohta kuus.
Toimetulekutoetuse määramisel arvestatakse elamispinna suurust, elanike ja tubade arvu. Normpinnaks, mille elamuasemekulusid võib sissetulekust maha arvata, on 18 m² üldpinda pereliikme kohta ja sellele lisaks 15 m² pere/leibkonna kohta. Eluruumi alaliste kulude piirmäärad kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu sellises ulatuses, et oleks tagatud inimese inimväärne äraelamine.
Kui perekonnaliikmete hulka kuuluval kuni 24-aastasel õpilasel või üliõpilasel on täiendavad eluasemekulud, lisatakse perekonna kohta arvestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normile 18 m² pinda õppuri kohta. Eluruumis üksinda elavatele pensionäridele ja puuduva või osalise töövõimega inimestele võib toimetulekutoetuse määramisel arvestada normpinnaks kuni 51 m².
Enne toimetulekutoetuse taotlemist kogunenud võlgnevusi eluasemekulude hulka ei arvestata.
Üldine valem toimetulekutoetuse arvestamiseks on:
toimetulekutoetus = toimetulekupiir + eluruumi alalised kulud – sissetulekud.
- Sotsiaalhoolekande seadus
- Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel
- Lisainfo Sotsiaalministeeriumi kodulehel
Toetus haigla voodipäevatasu kompenseerimiseks
Voodipäevatasu kompenseeritakse eakatele, raske, sügava keskmise puudega isikutele ja puuduva töövõimega isikutele avalduse ja maksedokumendi alusel.
Toetuse suurus kuni 40 eurot aastas.
Toetuse saamiseks tuleb esitada:
- sissetulekust sõltuva toetuse taotlus
- eelneva kolme kuu eest kommunaalkulude dokumendid
- kõikide pereliikmete arveldusarvete väljavõtted eelneva kolme kuu eest
- voodipäevatasu maksedokument
Toetus küttekulude hüvitamiseks
Toetust vähekindlustatud peredele küttekulude hüvitamiseks makstakse lokaalküttega eluruumides elavatele isikutele, kellele ei ole küttekulusid kompenseeritud riiklikku toimetuletoetuse või küttekulude hüvitamise riikliku abimeetme abil.
Toetust on võimalik taotleda kord aastas. Toetuse suurus on kuni 200 eurot aastas.
Toetus küttekulude hüvitamiseks määratakse leibkondadele, kelle eelneva kolme kuu keskmine sissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist on esimese pereliikme kohta väiksem kui 400 eurot, iga järgmise täiskasvanu pereliikme kohta 280 eurot ja iga lapse kohta 320 eurot.
Toetuse saamiseks tuleb esitada:
- sissetulekust sõltuva toetuse taotlus
- eelneva kolme kuu eest kommunaalkulude dokumendid
- kõikide pereliikmete arveldusarvete väljavõtted eelneva kolme kuu eest
- puukütte (sh brikett ja pellet) ostmist tõendav dokument (maksedokument)
Toetus raske, sügava ja keskmise puude isikute erivajaduste rahuldamiseks
Toetus on ettenähtud keskmise, raske ja sügava puudega isikutele puudest tingitud erivajaduste rahuldamiseks (abivahendid, ravimid, transpordikulud), et tagada puudega inimesele parem toimetulek ja abi.
Toetust on võimalik taotleda kaks korda aastas juunis ja detsembris.
Puudega isikute toetust makstakse 60 eurot sügava puude, 50 eurot raske puude ja 40 eurot keskmise puude korral kaks korda aastas;
Toetuse saamiseks tuleb esitada:
- sissetulekust sõltuva toetuse taotlus
- eelneva kolme kuu eest kommunaalkulude dokumendid
- kõikide pereliikmete arveldusarvete väljavõtted eelneva kolme kuu eest
- puuet tõendav dokument
Vältimatu sotsiaalabi
Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu.
Vältimatu sotsiaalabiga tagatakse isikule toit, riietus või ajutine peavari varjupaigas.
Kui vältimatu abina määratakse toetus rahas, makstakse toetus abivajajale välja vältimatu abi eelarvelistest vahenditest koheselt.
Vältimatu sotsiaalabi toetust makstakse kuni 100 eurot isiku või perekonna kohta aastas.
Toetuse saamiseks tuleb esitada:
- sissetulekust sõltuva toetuse taotlus
- eelneva kolme kuu eest kommunaalkulude dokumendid
- kõikide pereliikmete arve
Paljulapseliste perede toetus
Paljulapseliste perede toetust makstakse kolme ja enamat last kasvatavale perele, kuni lapse 18-aastaseks saamiseni või lapse 19-aastaseks (k.a) saamiseni kui ta omandab kesk-, kutse- või kõrgharidust kuni jooksva õppeaasta lõpuni.
Toetuse suurus on 130 eurot poolaastas.
Toetus makstakse kaks korda aastas märtsis ja novembris
Toetuse saamiseks tuleb esitada:
- sissetulekust sõltuva toetuse taotlus
- eelneva kolme kuu eest kommunaalkulude dokumendid
- kõikide pereliikmete arveldusarvete väljavõtted eelneva kolme kuu eest
Sissetulekust mittesõltuvad sotsiaaltoetused
Sünnitoetus
Sünnitoetus määratakse lapse vanemale täies ulatuses järgmistel tingimusetel:
- vähemalt üks vanematest on olnud rahvastikuregistri järgi Narva-Jõesuu linna elanik vähemalt 6 kuud enne lapse sündi;
- toetuse iga osa taotlemise ajal on laps ja tema vanemad või üksikvanem rahvastikuregistri järgi Narva-Jõesuu linna elanikud;
- kogu toetuse maksmise perioodi jooksul säilib lapse ja tema vanemate või üksikvanema rahvastikuregistri järgse elukoha kuuluvus Narva-Jõesuu linna.
Kui lapsel on kaks vanemat, määratakse sünnitoetus lapse vanemale pooles ulatuses järgmistel tingimusetel:
- vähemalt üks vanematest on olnud rahvastikuregistri järgi Narva-Jõesuu linna elanik vähemalt 6 kuud enne lapse sündi;
- toetuse iga osa taotlemise ajal on vähemalt üks vanematest ja laps rahvastikuregistri järgi Narva-Jõesuu linna elanikud;
- kogu toetuse maksmise perioodi jooksul säilib lapse ja vähemalt ühe vanema rahvastikuregistri järgse elukoha kuuluvus Narva-Jõesuu linna.
Sünnitoetus makstakse välja kolmes osas:
- 35% toetusest lapse sünni puhul;
- 30% toetusest lapse üheaastaseks saamisel;
- 35% toetusest lapse kaheaastaseks saamisel.
Sünnitoetuse avaldus ja lapse sünnitõend tuleb esitada kuni lapse 1-aastaseks saamiseni. Teise ja kolmanda osa saamiseks tuleb vastav avaldus esitada vastavalt kuni lapse 2- ja 3-aastaseks saamiseni.
2025. aasta lõpuni sündinud laste puhul kohaldatakse enne 01.01.2026 kehtinud sünnitoetuse maksmise tingimusi.
Toetuse suurus on 1000 eurot.
Koolitoetus
Koolitoetus makstakse kõigile põhikoolis, gümnaasiumis ja ametikoolis õppivatele kuni 19 aastastele (k.a) õpilastele.
Koolitoetust al. 2. õppeklassisist makstakse 40 eurot lapse kohta aastas;
Koolitoetust 1.klassi õpilastemakstakse 100 eurot lapse kohta aastas.
Toetus makstakse välja 15.septembrist kuni 15.oktoobrini.
Toetust on võimalik taotleda 1.augustist kuni 30.septembrini.
Haridusasutusese tõendit lisada ei ole vaja.
Toetus gümnaasiumi lõpetamise puhul
Toetus gümnaasiumi lõpetamise puhul makstakse kõigile jooksval aastal gümnaasiumi, hõbemedali või kuldmedaliga lõpetanud noorele.
Toetuse taotlemiseks esitab taotleja avaldusele lisaks lõputunnistuse koopia ja hinnetelehe.
Toetus gümnaasiumi lõpetamise puhul makstakse:
- kuldmedaliga lõpetanule 100 eurot,
- hõbemedaliga lõpetanule 80 eurot
Matusetoetus
Matusetoetus on matuse korraldamise kulude osaliseks katmiseks matusekorraldajale makstav ühekordne sotsiaaltoetus.
Matusetoetust makstakse linnaelaniku surma puhul ühele lahkunu omastest.
Matusetoetuse taotlemiseks esitab taotleja avaldusele lisaks perekonnaseisuasutuse surmatõendi.
Matusetoetuse suurus on 300 eurot.
Eakate sünnipäeva toetus
Linnavalitsus õnnitleb eakaid linnaelanikke sünnipäeva puhul: 70, 75, 80, 85 ja kõiki üle 85-aastaseid igal aastal.
Eakate sünnipäeva toetus makstakse ainult vastava taotluse alusel.
Avaldus saab esitada paberkandjal või suuliselt telefoni teel.
Toetuse suurus on 20 eurot.
Erakorraline toetus
Toetus määratakse isikule või perekonnale, kes on sattunud abitusse olukorda elatusvahendi kaotuse, õnnetusjuhtumi, kriisiolukorra või muu sarnase juhtumi tõttu.
Erakorralise toetuse maksmise otsustab Narva-Jõesuu Linnavalitsus sotsiaalosakonna juhataja ettepanekul.
Erakorralise toetuse suurus on kuni 640 eurot aastas.
Üliõpilase toetus
Üliõpilase toetust makstakse riiklikult akrediteeritud õppekava alusel esimest kõrgharidust omandavale üliõpilasele. Toetust makstakse päevase- ja sessiooniõppes kõrgharidust omandavale kuni 26. aastasele (k.a) üliõpilasele.
Magistriõppes õppivale üliõpilasele makstakse toetust kuni 26 eluaastani (k.a).
Toetust makstakse kaks korda aastas mais ja novembris.
Toetuse taotlemiseks esitab üliõpilane avalduse. Toetust on võimalik taotleda kevadsemestril 01.märtist 30.aprillini ja sügissemestril 10. septembrist kuni 31. oktoobrini.
Akadeemilisel puhkusel viibivatele üliõpilastele toetusi välja ei maksta.
Toetuse suurus on 200 eurot aastas.
Toetus funktsioonihäiretega laste erivajaduste rahuldamiseks
Toetust võib taotleda funktsioonihäire tõttu prille vajavale lapsele.
Toetuse funktsioonihäiretega laste erivajaduste rahuldamiseks (prillid) makstakse 50% prillide maksumusest, kuid mitte rohkem kui 50 eurot aastas lapse kohta.
Taotlusele tuleb lisada prillide maksedokument.