Narva-Jõesuu tulevikust rääkides meenutatakse sageli meie kuulsat minevikku. Seda põhjusega. Kunagine Põhjamaade Riviera ei olnud lihtsalt ilus nimi, vaid tunnustus Narva-Jõesuule kui kogu Läänemere piirkonna ühele hinnatumale kuurordile. Tänapäeval ei ela me üksnes sellest mälestusest. Meie soov ja eesmärk on anda sellele loole uus tähendus.
On vähe paiku Eestis, kus ajalugu on nii tihedalt põimunud looduse ja inimeste saatusega. Narva-Jõesuu on just selline koht. Meri, männimetsad ja ligi kolmeteistkümne kilomeetri pikkune liivarand on olnud siin sajandeid. Kuid linna suurim väärtus ei ole üksnes loodus. Selleks on inimesed, kes on hoidnud ja rikastanud seda paika läbi kõige keerulisemate aegade.
Hiilgus ulatus üle Läänemere
19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses kujunes Narva-Jõesuust üks Läänemere hinnatumaid kuurorte. Eesti Vabariigi esimestel iseseisvusaastatel sai sellest meie riigi üks esinduslikumaid suvituslinnu, mille südameks ja tõmbekeskuseks oli Kuursaal. Siin puhkasid riigimehed, ettevõtjad ja kultuuritegelased. Kuursaalis kõlas muusika, rannapromenaadil jalutati ja kogu linn kandis endas noore Eesti enesekindlust ning optimismi. Kuursaalist kujunes Eesti visiitkaart.
Seejärel saabus aeg, mis katkestas selle loomuliku arengu. Sõda ja sellele järgnenud okupatsioon ei võtnud meilt üksnes hooneid. Need võtsid aastakümneteks võimaluse areneda oma loomulikku rada mööda. Kuid meri jäi. Männimets jäi. Samuti säilis usk, et ühel päeval leiab Narva-Jõesuu taas iseenda. Jäi ka Kuursaal, kuid kahjuks mitte sellises hiilguses, nagu ta oli seda enne sõda. Kuursaal, nagu ka kogu Narva-Jõesuu, vajas tärkamiseks aega.
Praegu võime öelda, et see aeg on käes. Viimased aastad pole olnud lihtsalt investeeringute aeg. Need on olnud Narva-Jõesuu identiteedi kui olulise turismisihtmärgi taastamise aastad.
Muul ja Kuursaal kujundavad uut linnasüdant
Uus muul on siiani Narva-Jõesuu silmapaistvaim sümbol. See ei ole lihtsalt insener-tehniline rajatis, vaid nüüdseks ülipopulaarne jalutuskoht. Muul taastab linna ajaloolise sideme merega, tuletades meelde, et Narva-Jõesuu lugu algas just siit – jõe ja mere kohtumispaigast. Sama tähendusrikas on külastajatele avatud tuletorn, millest on saanud veel üks ranniku oluline sümbol. Muuli, tuletorni, promenaadi, sadama ja rajatava kultuurikvartali ümber sünnib uus linnasüda, mille kultuuriliseks keskuseks saab mõne aasta pärast ajalooliselt autentselt taastatud Kuursaal koos kõigi sõjaeelsete funktsioonide ja võimalustega. Selle juurde on plaanis rajada ka suvine kontserdihall.
Tahame taastada kunagise Narva-Jõesuu keskpunkti, paiga, kuhu saabus inimesi üle kogu Eesti kuulama muusikat, pidutsema ja tundma uhkust linna üle. Tuleviku-Kuursaal peab olema nii meie Narva-Jõesuu kogukonna- kui ka üleriigiline tõmbekeskus, kus saavad tervikuks ajalugu, kultuur ja tulevik.
Põhjust tulla aasta ringi
Narva-Jõesuu areneb jõudsalt. Kaasaegsed spaahotellid on muutnud kunagise hooajalise kuurordi aastaringseks sihtkohaks. Üha rohkem külalisi saabub Soomest, Lätist ja teistest lähiriikidest. Nad tulevad siia puhkama, kuid avastavad peagi, et Narva-Jõesuu pakub palju enamat kui vaid ilus rand – siin on rahu, turvalisus ja kaunis loodus.
Sageli nähaksegi Narva-Jõesuud ainult kuurortlinnana. Tegelikult on praegune linn pärast ühinemist Vaivara vallaga palju mitmekesisem. Meie koosseisu kuuluvad olulised ettevõtlus- ja tööstuspiirkonnad, sadamad ning kiiresti arenev mitmekülgne elukeskkond. Just see tasakaal loob töökohti, meelitab investeeringuid ja annab kindluse, et meie areng toetub tugevale alusele.
Tulemus on nähtav ka inimestes. Kui paljud Eesti piirkonnad ja enamik Ida-Virumaa omavalitsusi seisavad silmitsi rahvastiku vähenemisega, siis Narva-Jõesuu on suutnud selle negatiivse trendi peatada ja kasvule pöörata. See ei sünni iseenesest. Inimesed valivad paiga, kus on turvaline, kus väärtustatakse kogukonda ning kus nähakse tulevikku.
Omavalitsuse edu ei sünni valjudest loosungitest ega lõpututest poliitilistest kemplustest. Edu sünnib usaldusest. Kui omavalitsus toimetab stabiilselt, hoolib oma inimestest, hoolivad inimesed vastu oma linnast. Sellest sünnib kogukond, mis ei vaata ainult järgmise valimispäevani, vaid järgmise põlvkonnani.
Linnapeana on minu suurim rõõm kuulda inimesi, kes pärast pikka eemalolekut Narva-Jõesuusse tagasi tulles ütlevad: „See linn on muutunud.“ Veel suurem rõõm on kuulda lause teist poolt: „… ja paremaks.“ Just sellised hetked kinnitavad, et liigume õiges suunas. Me ei ehita ainult uusi objekte ega taasta vanu nagu Kuursaal, vaid loome keskkonda, kus inimesed tahavad elada, kuhu soovitakse naasta ja anda seda edasi oma lastele.
Narva-Jõesuu ei ela enam ainult oma kuulsast minevikust. Kasutame küll ajalugu vundamendina, kuid rajame sellele tulevikku. Meie eesmärk on, et Narva-Jõesuu oleks ühtaegu Eesti ja Euroopa Liidu idapoolsemaid piirilinnu, kaasaegne kuurort, tugev omavalitsus ja kodu, mille üle tunnevad uhkust nii meie inimesed kui ka külalised.
Ootan kõiki 8. augustil Narva-Jõesuu linnapäevadele. Jalutage meie rannal, astuge uuele muulile, nautige tuletornist avanevaid vaateid ning saage osa rikkalikust kultuuriprogrammist. Tänavuste linnapäevade üheks oluliseks sündmuseks peale Narva-Jõesuu uue muuli avamise on ka ajaloolise Kuursaali tulevikuvaate tutvustus.
Piirkonna kasvu toetab arendusprojekt
Et muutused saaksid reaalsuseks, viib Narva-Jõesuu praegu ellu mahukat projekti „Ida-Viru regiooni veeteede võrgustiku ja turismiettevõtluse arendus“. Projekti partnerid on Sihtasutus Narva-Jõesuu sadam (juhtivpartner), Narva-Jõesuu linnavalitsus, Alutaguse vallavalitsus ja Jõhvi vallavalitsus.
Algatuse eesmärk on parandada piirkonna veeteede ühendust Põhjaranniku ja Peipsi vahel ning arendada nende ümber ettevõtjate koostöövõrgustikku. Samuti korraldatakse ümber ettevõtluse tugiteenused, et toetada kohalikke ettevõtjaid ja tõsta piirkonna atraktiivsust. Projekti ühendavaks lüliks on Narva-Jõesuu muul, mis renoveeritakse, tagades Narva jõele parema ühenduse ning luues muulile täiendavaid võimalusi teenuste pakkumiseks. Projekti raames koostatakse Ida-Viru regiooni turismi- ja veeteedega seotud ettevõtluse arengu kontseptsioon, arendatakse välja ettevõtlusvõrgustikud ning luuakse innovatiivne virtuaalne reaalsuslahendus ja terviklikud turismipaketid.
Projekti „Ida-Viru regiooni veeteede võrgustiku ja turismiettevõtluse arendus“ toetatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondi meetmest „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ ning maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest.
Originaalartikkel: Reisijuht.Delfi.ee