Projekti „Narva-Jõesuu tuletorni külastajatele avamise teostatavus-tasuvusanalüüsi koostamine" (TTA) raames valmis analüüs, mille alusel saame tuletorni arendustegevustega edasi liikuda ja leida võimalusi projektis toodud ideede rahastamiseks  ning elluviimiseks.

30.04.2025 toimus teostatavus-tasuvusanalüüsi esitlus TTA koostamisel osalenud partneritele. Partnerid viibisid antud projekti raames 2024. aasta oktoobris  õppereisil Hiiumaal ja Saaremaal ning tutvusid sealsete, külastajatele avatud tuletornide tegevusega.  Saadi palju huvitavaid ideid, mida meid ka oma töös arvestasime.

Esmakordselt avati tuletorn külastajatele 2024. aasta suvel.  20 külastuspäeva jooksul käis tornis ligi 3000 inimest. See näitas, et huvi majaka vastu on suur. Kindlasti vajab tuletorn ja selle hoonestatud ümbrus rekonstrueerimist. Korrastatud ja turvalisel alal saab linna külalistele  pakkuda omanäolisi ja atraktiivseid teenuseid. Koostatud teostatavus- ja tasuvusanalüüs pakub võimalusi, kuidas arendada Narva-Jõesuu tuletorni terviklikuks turismiobjektiks ning analüüsib, millist majanduslikku, sotsiaalset ja turismialast mõju see võiks kaasa tuua.

Täna on tuletorn ilma lisateenusteta ning avatud vaid piiratud mahus. Külastuskogemus piirdub torni vaateplatvormilt ümbruse imetlemisega. Rahvusvaheline praktika näitab, et hästi arendatud teenustega tuletornid on populaarsed turismiobjektid, eriti kui neis pakutakse interaktiivseid ekspositsioone, programme, meelelahutust ja erinevaid lisateenuseid nagu giidituurid, kohvik, meenepood, muuseum ja koguni majutus või lausa elamusmajutus. Nii on ka Narva-Jõesuu tuletornil potentsiaali saada üheks piirkonna olulisimaks külastusobjektiks, pakkudes mitmekülgset ajaveetmise võimalust nii kohalikele elanikele kui ka turistidele.

Narva-Jõesuu tuletorni arendamise eesmärgiks on ühtlasi tõsta ka Narva-Jõesuu linna enda atraktiivsust turismisihtkohana. Omanäoline ja huvitavaid tegevusi võimaldav objekt aitab suurendada piirkonda külastavate turistide hulka ning pikendab nende kohalviibimist.

Kavas on luua tuletorni-teemalisi interaktiivseid ekspositsioone. Kõrvalhoonete rekonstrueerimine avardab võimalusi erinevate sündmuste korraldamiseks ning  võimaldab pakkuda elamuslikku ja tänapäevast muuseumikogemust. Täiendavate teenuste lisamine parandab kindlasti külastuskogemust, mis omakorda loob võimalusi ettevõtluse edendamiseks. Nõudluse kasv teenuste laiendamise järele aitab säilitada olemasolevaid ning lisab kindlasti juurde ka uusi töökohti.

Projekti tulemil on ka oluline kultuuriline ja hariduslik mõju. Tuletorni ajalooline taust, selle roll ajaloos, navigatsioonis ja merekultuuris – külastajad saavad ekspositsioonide ja eriprogrammide kaudu põhjaliku ülevaate elust Eesti kirdepiiril.

Tuletorni tegevusi arendades arvestatakse keskkonnasäästlikkusega ning rakendatakse loodust säästvaid külastustavasid. Rekonstrueerimisel lähtutakse keskkonnasõbralikest lahendustest ja materjalide taaskasutusest. Väga oluline on arvestada ka riske, nagu hooajalisus, külastajate arvu kõikumine ja taristu turvalisusest tingitud piirangud.

Analüüsis kaaluti erinevaid arengustsenaariume – alates minimaalsetest muudatustest kuni täiemahulise turismiobjekti loomiseni. Kõige jätkusuutlikumaks valikuks peeti tuletornilinnaku kompleksi loomist, mis ühendaks tuletorni, muuseumi ja mitmekülgsed lisateenused. Selline arendus rikastaks külastajakogemust enim ning muudaks objekti atraktiivseks ka väljaspool suvist kõrghooaega.

Projekti edukuse tagamiseks analüüsiti põhjalikult ka finantseerimisvõimalusi. Peamisteks tuluallikateks oleksid piletimüük, giiditeenused, suveniiride ja toitlustusteenuste pakkumine. Esialgu on vajalikud ka linna ning avaliku sektori, sh Euroopa Liidu toetused. Projekti eduka elluviimise tagab siiski partnerlussuhete loomine kohalike ettevõtjate ja turismiorganisatsioonidega, tegevuste strateegiline planeerimine kogu arendusprotsessi jooksul. Esimesed hädavajalikud tööd tuleks ära teha hiljemalt 2025. aasta suvehooajaks. Pärast seda saab juba keskenduda suuremahulistele arendustegevustele.

Kui arendus viiakse ellu kogukonda kaasates ja säästlikult majandades saab Narva-Jõesuu tuletornilinnak piirkonna üheks olulisimaks turismiobjektiks, mis meelitab külastajaid nii Eestist kui ka välismaalt. See ei rikastaks mitte ainult Narva-Jõesuu turismimaastikku, vaid tugevdaks ka linna ja kohalike elanike identiteeti ja aitaks kaasa selle jätkusuutlikule arengule.

Narva-Jõesuu tuletorni külastajatele avamise teostatavus-tasuvusanalüüsi koostaja on BDA Consulting OÜ, kellel on laialdased kogemused arengukavade ja teostatavus-tasuvusanalüüside  koostamises.

BDA Consulting OÜ eksperdi Ülle Puustusmaa sõnul realiseerub tuletornilinnaku potentsiaal kõige paremini sünergias linnakusse üle toodava Narva-Jõesuu muuseumiga ja puhul, kui lisaks näitustele arendatakse kompleksis välja ka planeeritud lisateenused, mis on väga olulised tervikliku külastuskogemuse seisukohalt, kuid võimaldavad teenida ka tuletornilinnaku ülalpidamiseks vajalikku tulu.

Narva-Jõesuu arengule annab tuletornilinnak koos naabruses arendatava kultuurikvartali ja muuliga head hoogu juurde. Tänu linnas tegutsevatele  spaadele on Narva-Jõesuus sesoonsuse mõju väiksem, mis on hea eeldus aastaringsete teenuste pakkumiseks. Kindlasti on nähtavuse ja külastatavuse suurendamiseks oluline koostöö ida-Viru turismiklastriga.

Nüüd, mil tuletorni teostatavus-tasuvusanalüüs on koostatud, meie suurem koostöö tuletorni teemal alles algab. Oleme avatud kõikidele ideedele, mida siis üheskoos ka ellu viia!

Maikuus on Narva-Jõesuu tuletorn külastajatele avatud nädalavahetustel 11.00-17.00.

Projekti abikõlblik kogumaksumus on 18 971,00 eurot, millest toetuse määr on kuni 70% projekti toetatavatest kuludest ja maksimaalne suurus 13 279,70 eurot ning linna omafinantseering on minimaalselt 30% summas 5 691,30 eurot.

Projekti abikõlblikkuse periood on 16.07.2024 -16.07.2025

Projekti toetatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme „Kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmine" kaudu: www.riigiteataja.ee/akt/105072022009