Narva-Jõesuu on õdus  ja maaliline paik elamiseks eriti neile, kes hindavad looduslähedust ja vaiksemat elutempot. Linna piiridesse jääv Eesti pikim valge liivaga mererand ja männimetsad pakuvad suurepäraseid võimalusi tihedast päevatööst puhkamiseks ning perega vaba aja veetmiseks.

Narva-Jõesuu tuntus kuurortlinnana sai alguse 1874. aastast, mil hakati kalurikülast looma suvituskeskust. Narva ja Peterburi kaupmehed ja töösturid ehitasid omanäolise arhitektuuriga maju, millest kujunes erilaadne Narva-Jõesuu stiil. Endise nimega Hungerburgist ("näljalinn") sai peagi Läänemere pärl! Sõdade tõttu mitu korda oma hiilguse minetanud Narva-Jõesuu areng  kaasaegseks kuurortlinnaks on taas tõusuteel. Linna on ehitatud uusi hotelle, tänapäevase sisu saanud spaad pakuvad hulgaliselt erinevaid tervisepakette. Korrastatud pargid ja valgustatud rajad võimaldavad tegevusi ka hilistel õhtutundidel.

Spaa- ja toidunaudingud

Piki mereranda kulgevad spaad ja tervisekeskused pakuvad vee- ja saunamõnusid aastaringselt. Vähe on väikelinnu, kus on nii palju erinevaid võimalusi ujumist harrastada, mullivannides sulistada, liugtorudes kiirust arendada ning rohketes saunades tervist turgutada.

Hea tervisekeskuse ja tervise taastamise protseduuride  juurde kuulub kindlasti ka tervislik toit ning seda pakkuvad toidukohad. Vaevalt, et igal õhtul jaksatakse restoranis süüa, kuid võimalikuks töökohaks sobib tublile kokale ja teenindajale kindlasti.

Ideaalne elupaik peredele

Lastega pered on Narva-Jõesuusse oodatud! Peagi saavad linna lasteaed ja kool uued hooned, tegutseb muusika- ja kunstikool. Spordihoone pakub treenimisvõimalusi nii lastele kui täiskasvanutele. Oma purjespordikooli üle saavad uhked olla vähesed omavalitsused. Kui kodulinnast endale tõesti meelepärast ringi ei leia, pakub täiendavad huvitegevusi vaid veerandtunnise autosõidu kaugusele jääv Narva. Suvel saab kahe naabri - Narva ning Narva-Jõesuu  vahel liigelda ka veeteed pidi, mugavat kruiisilaeva kasutades. Tore on ju oma küllatulnud sõpradele tutvustada linna hoopis erineval moel - jõe pealt.

Oma vaba aega veedab korteris elav Narva-Jõesuulane ikka looduse keskel kas metsas, kalavetel või oma „datšas" askeldades. Aiaga kodumajas jagub tegevust tervele perele. Nägusad ja hoolitsetud eesaiad räägivad tubli pererahva eest ise.

Mitmekülgne valik kodusid

Narva-Jõesuu teeb eriliseks veel tõik, et linna piiridesse jääb ka päris „maa" – endine Vaivara vald oma kahe aleviku ja 18 külaga. Nii on võimalus rajada oma kodu kas hajusama asustusega piirkonda või hoopis keskuslinna. Uute elurajoonide arendamiseks on välja valitud paar piirkonda – tule vaid kohale ja leia endale meelepäraseim!

Liikumist keskuslinna ning suuremate alevike Olgina ja Sinimägede vahel toetab bussitransport. Narva-Jõesuu omavalitsust läbivad Tallinn - Narva  maantee ja Tallinn - Narva raudtee poolitavad linna kaheks erineva kasutusotstarbega piirkonnaks. Põhja- ehk merepoolsesse ossa jääb suurem osa asustusest, lõunapoolne osa on tööstusettevõtete pärusmaa. Kindlasti on üllatav, et Narva-Jõesuu piiridesse jääb ka Eesti idapoolseim lennuväli. Narva külje all paiknevat murukattega Olgina lennuvälja kasutavad täna peamiselt hobilendurid ja langevarjurid. Planeeringu kohaselt peaksid sinna mõne aasta pärast maanduma ka suuremad lennukid, sest Narva tööstuspargi ettevõtted vajavad maanteest kiiremaid ühendusteid. Kaalumisel on ka Narva ja Kagu-Soome vahelise lennuliini käivitamine.

Mitmekesine tööpõld

Linna väiksuse tõttu pole töökohtade valik eriti suur, kuid sobiv bussigraafik naabrite Narva ja Sillamäe vahel laiendab töökohtade leidmise võimalusi. Ka uusarendused annavad lootust tööturu laienemisele linnas. Täna on suurimaks tööandjaks Eesti Energia. Keskuslinnas ootab töökäsi turismi- ja teenindussektor. Külastajate seas üha populaarsemaks muutunud spaad ning hotellid vajavad oma tegevuse laiendamiseks pidevalt lisajõudu. Tööd leiab ka haridus- ja tervishoiuvaldkonnas ning kaubanduses.

Miks mitte leida oma nišš ja alustada ettevõtlusega. Ehk paneb 2026. aastal avamist ootav Kultuurikvartal mõtted liikuma? Kultuurikvartalisse on kavandatud spordi- ja mänguväljakud, jalutusrajad ja lavad. Piki jõe kallast kulgema hakkav promenaad ühendab mere randa ja linna väikesadamaid. Ühtlasi avab juurdepääsu linna uueks turismimagnetiks pürgiva tuletorni juurde. Narva-Jõesuu tuletorn on Eesti idapoolseim ning ainus, mis Põhja ja Kirde- Eesti rannikualal  külastajatele avatuks jääb. Ainulaadne on juba majaka asukoht ning muidugi vaade – samal ajal saab nautida nii merd kui jõge, jälgida linnas toimuvat ning heita pilk Narva jõe vastaskaldale jäävale Venemaale. Tuletorni teenused ootavad arendajat. Ehk käivitub mõne lehelugeja Narva-Jõesuusse kodu rajamise mõtte just soov olla see äge ideede generaator ja tuletornile uue elu andja?

Kuurortlinna rikas pärand

Linna kuurortlinnaks kujunemisest ning põnevast pitsarhitektuurist saab hea ülevaate Narva-Jõesuu Koduloomuuseumis. Mitmekesised haridus- ja elamusprogrammid pakuvad lisaks teadmistele ka rohkelt isetegemisrõõmu.

Teistlaadset ajalugu saab tundma õppida Vaivara Sinimägede Muuseumis. Projekti "Militaarpärandi tutvustamine Ida-Virumaal ja Viimsis" eesmärgiks on parandada meie inimeste teadmisi II maailmasõja sündmustest Eestis ning 1944. aastal Narva jõel ja Sinimägedes toimunud rasketest lahingutest. Laiendatud ning uued ruumid saanud muuseumis eksponeeritakse relvi, mundreid, sõdurite isiklikke esemeid, sõjaaegseid fotosid, vaenupoolte propagandaplakateid jms. Vaatamata raskele sõjateemale on väljapanekuid koostades arvestatud erinvate vanusegruppidega.

Muuseumi naabrusest leiab linna teise kõrgustesse pürgiva ehitise - Sinimägede vaatetorni. Vaivara maastikukaitsealale Pargimäele rajatud torni kõrgeimalt platvormilt avaneb suurepärane vaade ümbrusele. Seda, üsna ainulaadne pinnavormiga kohta tasub külastada korduvalt, sest tore on jälgida meie nelja aastaaja vaheldumist kaitsealal. Torni juurest saab alguse RMK pikk matkatee.

Oodatakse põnevate ideedega tegijaid

Kohalik kultuurielu on talvekuudel rahulik. Ilmade soojenedes saab linnaelu uue hinguse – pargid ja loodusrajad täituvad taas inimestega. Suvel toimuvad erinevad festivalid ja rannapeod. Lisa on oodata traditsioonilistele üritustele nagu ÖÖBazaar ja Silmufestival. Siin on linn taas ootamas põnevate ideedega tegijaid, kes aitaksid talvisel ajal kultuurilist tegevust hoogustada.

Narva-Jõesuu on hinnatud koht ärikonverentside pidamiseks. Peale tihedat mõttetööd on tähtis end maandada ning seda teenust pakuvad kõik linna tervisekeskused.

Ida-Virumaa peale mõeldes tekib mõneti õigustatud küsimus igapäevase keelekasutuse kohta. Jah, selles piirkonnas on palju kuulda vene keelt. Positiivne on see, et kõik Narva-Jõesuu koolid on läinud edukalt üle eestikeelsele õppele. Oma teenindajaid koolitavad ka hotellid ja spaad. Aktiivselt harjutavad riigikeelset klienditeenindust nii kauplused kui kohvikud - jaguks vaid kliente, kellega eesti keeles suhelda. Tulge aga külla ning ulatage julgelt ka oma abikäsi stiilis „Olen su keelesõber!"! Nii võime olla kindlad, et Ida-Virumaal eesti keel järjest rohkem kõlama hakkab.

Külli Kell
Turismi- ja ettevõtluskoordinaator