RMK on tänaseks oma kodulehele välja pannud ja ka kõigile ettepanekuid esitanutele saatnud teate Narva-Jõesuu linna riigimetsa majandamise kavast aastateks 2020-2030. Selles 2021 aastal täpsustatud kavas oleme kirjeldanud oma vaate, kuidas ja millistes tempodes võiks nimetatud alal metsatöödega tegeleda.

RMK teab, et nimetatud metsaosa on kohalikele inimestele erilise tähtsusega. Seda teadmist ning meile saadetud ettepanekuid arvesse võttes katsume kõigis küsimustes jõuda huvigruppide kokkusaamisel kompromissideni.

Mida kava lugedes silmas pidada? Kava alguses anname ülevaate vastaval alal kasvavast metsast: kui suur osa sellest on majandatav ja mittemajandatav, mis vanuses mets on ja mis puuliigid seal kasvavad. Seejärel kirjeldame kavas, arvestades laekunud ettepanekuid ja oma kogemusi, kuidas sealset metsa lähema 10 aasta jooksul võiks majandada. Pöörame tähelepanu, et see kava ei ole kinnitatud, vaid ka sellele saab tagasisidet anda ja ettepanekuid esitada. Raietööd on planeeritud 2021. ja 2027. aastal, seega kõik raied ei toimu korraga.

Kavades on nimetatud erinevaid raietüüpe, näiteks aegjärkne raie (AR) ja rohket kõneainet tekitanud lageraie (LR).  Pöörame tähelepanud, et kokkuvõttes küsimus ei ole selles, mis nime all ja kui suurel pindalal metsas raieid tehakse. Küsimus on selles, milline näeb raiutud ala välja peale raietegevust, kas seal on piisavalt valgust ja ruumi uute puude väljakasvatamiseks ja kuidas on raiutav ala olemasolevasse maastikupilti sobitatud. Kultuuriliste, sotsiaalsete, ökoloogiliste ja majanduslike aspektide vahel on vaja leida kompromiss, siis on metsa majandamine jätkusuutlik.

Aegjärkse raie all peetakse silmas raiet, mille käigus puistu raie ala ulatuses hõrendatakse sellisel määral, et kasvama jääb umbes 30-40% praegu kasvavatest puudest. Puudevahelisel alal valmistatakse metsa pinnas ette uute looduslike puude kasvamaminekuks. Kui kasvutingimused on rasked, siis on mõnes kohas ka puid sellistele aladele istutatud.

Ka lageraie ei tähenda KAH-aladel metsa täielikult lagedaks raiumist. Kui meil on silme ees lageraiealad üksikute säilikpuudega, siis KAH-aladel on võimalik ja ka vajalik neid säilikpuid jätta alale mitu  korda rohkem. Iga raieliigi puhul on oluline säilitada kasvukohale sobiv elujõuline järelkasv ja laialehised puud.

Miks siis ikkagi ei raiuta alati nii, et metsa ilme säiliks senisel kujul? Uutele puudele ei jätku liiga tiheda metsa all arenemiseks piisavalt valgust ja toitaineid. Nende puudujäägi parandamiseks ei piisa ka sellest, kui uusi puid väljaraiutute asemele istutada. Kui toitu ei jätku ja valgust on vähe, siis need noored puud hästi ei kasva. Vaja on kriitilist pindala lagedat ala, et uued, valgusnõudlikud puud hakkaksid edukalt kasvama. Metsa kasvatades peame alati raiuma lagedaks vähemalt sellise pinna, et uued puud suudaksid kasvama hakata.