« Tagasi

Matk „Avasta oma kodukohta“ läks igati korda

Pühapäeval, 28.juulil 2019 toimus rahvarohke matk marsruudil Meriküla-Sinimäe. Natuke statistikat: sooja oli 30 kraadi ümber ja lõpuks kogunes kilomeetreid 8,5 kanti; inimesi kogunes üle 100, neist tublisti lapsi. Kaugeimalt kohaletulnu oli Pärnust, enamus Narvast.
Kõnniti mereranda mööda ja paiguti tuli ka suurtest kividest üle ronida.  Matkal jagasid neli eestikeelset giidi teadmisi kohalikust kultuuriloost, loodusest ja inimestest. Pärast matka sai kõhu täis ja võis  uudistada nii esmaabi võtteid kui ka nn ellujäämise nippe metsas. Kõigi viimatinimetatud tegevustega oli väljas Kaitseliidu Narva malev, suur tänu  neile. Korraldusele aitasid kaasa mitmed organisatsioonid, rahalise toe tagas Integratsiooni Sihtasutus. Matka kajastas Kanal 2, vaadake järgi: https://tv.postimees.ee/6740150/reporter-sinimagedel-matkajad-oppisid-ajalugu-ja-eesti-keelt

Matka punktid olid:
1. Meriküla
Puhkekoht aastast 1863, kaotas oma tähtsuse pärast Vabadussõda. Siin puhanud ja loometööd teinud paljud loomeinimesed, sh vene  kunstnik Ivan Šiškin, eesti heliloojad Miina Härma ja Raimond Kull.

2. Utria seniitraketibaasi varemed
Nõukogude sõjaväelinnak, mida varustas oma kaev ja kaks alajaama, kasarmu koos sööklaga oli üle 50 m pikk. Betoonehitisi oli grupiti mööda linnakut ca 1000 ruutmeetril.

3. Pankrannik/Utria pank
Paiga ametlik nimetus on Udria, aga kohalikud kasutavad Utria varianti. Panga idapoolses osas on Utria savikallas (24 meetrit üle merepinna) ja Utria kõrgekallas (38 meetrit üle merepinna), mille vahelt lõhestab klindisaart Utria oja ürgorg.

4. Kotšnevi park
Narva-Jõesuu vabrikant ja laevade omanik P. Kotšnev rajas 19. sajandi lõpul Udria joa äärde uhke suvemaja ja pargi. Säilinud on räsitud parkmetsa ning tammeallee.

5. Udria (Utria)
Eesti Vabadussõja ajal 17. jaanuaril 1919 toimus Udria dessant, kus Eesti ja Soome vabatahtlikud maabusid Udria rannas. Mälestuskivi dessandile püstitati Udria külla rahvamaja juurde ja mäletusplaat mereäärsele kivile.

6. Pangamets
Panga all ja järsematel astangutel kasvav laialehine mets ongi pangamets, kus valdav on  hall-lepik. Siin leidub kaitsealust mets-kuukressi ehk dollarilille.

7. Mummassaare
Nimi tuleb prantsuse keelest (Mon Plaisir - minu nauding) ja on mugandunud      eestipäraseks. Nime võtsid kasutusele tsaariajal siinsetes suvilates puhanud Peterburist ja Moskvast pärit suvitajad. Mummasaare köidab oma loodusega.

8. Kivikalmed
Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. 1939. aastal leiti siit pronksiaegne, meie aladel unikaalne aasaga õõskirves.

9. Sinimäed
Vaivara Sinimäed on ida-lääne suunaliselt kolmest künkast koosnev kõrge seljak. Sinimäed said oma nime sellest, et enne II maailmasõda olid need kaetud tiheda okasmetsaga, mis kaugelt vaadatuna sinise mulje jätsid.

10. Mõisa pärnaallee
Allee on uuesti kasvanud sõjas purustatud pärnapuude tüvedest ja on üks vähestest märkidest, mis meenutab sõja-eelset haljastust ning mõisasüdant. Allee ääres mõisaait, mis täna on Sinimägede muuseum.  
 

Ivika Maidre
Vaivara Sinimägede muuseum