« Tagasi

Tipp-poliitikute ja -asjatundjate ümarlaud: Narva-Jõesuu muuli ehitamine seisab poliitilise otsuse kaugusel

Narva-Jõesuu muuli ehitamine seisab poliitilise otsuse kaugusel

Narva-Jõesuu muuli rajamine kujutab Eesti riigile olulist majanduslikku ja julgeoleku alast  ülesannet, millega viivitamine oleks kurjast, kinnitasid reedel meremuuseumi Paksus Margaretas kogunenud tipp-poliitikud ja -asjatundjad.

„Narva-Jõesuu muuli ehitamine on Eestile tõsine väljakutse, mis on vaja lahendada. Paberimajandus on valmis ja nüüd tuleb leida raha," ütles Riigikogu esimees Jüri Ratas. „Eesti riigi mõttes pole see koht, kuhu läheks liiga palju raha ja poliitikud peavad tulema Narva-Jõesuu linnavalitsusele appi."

Muuli olulisimaks ülesandeks on Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu idapiiri kaitsmine, kuid liivaga ummistumise tõttu läbivad Politsei- ja Piirivalve kaatrid jõe suuet raskustega.

„See on häbilugu, et Euroopa Liidu idapiiri tähistavad lagunenud muuli varemed," tõdes Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. „Muutliku looduse tõttu võib muuli puudumisel tekkida olukord, kus jõe suue osutub lühiajaliselt jalgsi läbitavaks ning ei suuda mitte keegi võimalikku migrantide massi seal tagasi hoida."

Lisaks muuli rajamisele tuleb rannast liiva ära kandumise takistamiseks rajada kergeid ja  odavaid looduslikust materjalist piirdeid. „Nende vahenditega me ei sekku loodusesse vaid anname väikese müksu, et loodus ise hoiaks Narva jõe suudme liivast puhtana ja säilitaks ka Narva-Jõesuu liivaranna," selgitas Tarmo Soomere.

Suur kahju tekkib kalandusele, turismile ja majandusele tervikuna asjaolu, et muuli puudumise tõttu pole laevaliiklus jõe ja mere vahel võimalik. Praegu pole võimalik arendada Narvani ulatuvat veeliikluse koridori.

„Narva-Jõesuu muul omab võtmetähtsust Narva, Toila ja Narva-Jõesuu väikesadamate arendamisel, sest ilma soovitud laevaliikluseta jääb arendamata nii teenused kui ka ettevõtlus," rääkis Narva volikogu esimees Katri Raik.

Kui uus muul jäetakse ehitamata, siis mõne aasta pärast saab Narva jõe suuet läbida ainult Venemaa territooriumi poolel.  „Projekt on valmis, ehitusluba antud, kuid Narva-Jõesuu vajab toetust konkurentsivõime suurendamiseks mõeldud fondidest ning riigi abi omafinantseeringuks," selgitas Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin.

Narva tõusis varem ajaloos Eesti põhjaranniku üheks olulisemaks kaubalinnaks tänu mere ja jõe vahel toimunud kaubandusele. „Möödunud sajandi 20nendatel oli praegune õitsev Sillamäe sadam Narva Sadama kõrval tähtsusetu puust sadam," tõdes Meremuuseumi juhatuse liige Urmas Dresen. „Narva-Jõesuu muuli rajamiseks vaja minev rohkem kui 7 miljonit eurot pole küll liiga suur raha, eriti kui leida mitu rahastamise allikat, sest näiteks Paksu Margareta renoveerimiseks kulus sama suur summa," lisas Urmas Dresen.

Muuli rajamine loob võimaluse laevanduse taastamiseks Narva jõel. Ettevõtlus saab jõulise tõuke, kuna muuli ja promenaadi projektiga kaasnevad naabruskonnas suured kinnisvaraarendused ning uued kauplemiskohad. Merenduse ja turismiga seotud investeerimisprojektid, sh ka õiglase ülemineku fondi poolt rahastamiseks sobivad projektid kogu põhjarannikul ootavad uue muuli valmimist, sest osutuvad tasuvaks pärast Narva jõe ja Lääneremere vahelise ühenduse loomist.

Narva jõe suudmesse kavandati muulid nii paremale kui ka vasakule kaldale juba üle 250 aasta tagasi, mis jäi raha puudusel ellu viimata. Teine katse tehti  1929. aastal, kui valmis rannakindlustus ja 150 m pikkune munakividest ning rahnudest muuliosa, millest 50 m ulatus merre. Teise maailmasõja ajal muul purustati. Viimane ebaõnnestunud katse Narva-Jõesuu muul valmis ehitada tehti 1987-1990. Nüüd seisavad Narva jõe suudmes täiesti lagunenud muuli varemed, mis kujutavad ohtu inimestele.

Vaata arutelu

Eesti keeles:

http://narva-joesuu.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/HXa53766CuGO/content/id/32880789?redirect=http%3A%2F%2Fnarva-joesuu.ee

Vene keeles:

https://narva-joesuu.ee/et/web/po-russki/novosti/-/asset_publisher/54kVZzdz3D3U/content/id/32881841?redirect=https%3A%2F%2Fnarva-joesuu.ee