Täna, 26. novembril kell 11 otsivad tipp-poliitikud ja -asjatundjad Tallinnas Paksu Margareta suurtükitornis lahendusi Narva-Jõesuu muuli rajamiseks, et vältida olukorda, kus liiv ummistab Narva jõe suudme Eesti poolse osa laevadele läbipääsmatuks.

Milliste vahenditega ja kui kiiresti oleks võimalik Eesti julgeolekule ja majandusele ülimalt oluline Narva-Jõesuu muul rajada, selgitavad Riigikogu esimees Jüri Ratas, Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, Narva linnavolikogu esimees Katri Raik, Meremuuseumi direktor Urmas Dresen ja Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin.

„Kui meie ei ehita uut muuli, siis mõne aasta pärast saab Narva jõe suuet läbida ainult Venemaa territooriumi poolel," selgitas Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin. „Projekt on valmis, ehitusluba antud, kuid Narva-Jõesuu vajab toetust konkurentsivõime suurendamiseks mõeldud fondidest ning riigi abi omafinantseeringuks."

Muuli olulisimaks ülesandeks on Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu idapiiri kaitsmine, kuid vee etteaimamatu taseme tõttu läbivad Politsei- ja Piirivalve kaatrid jõe suuet raskustega. Narva jõe suudmesse kandunud liiva tõttu on keskmine veesügavus 1-1,5 meetrit, olles kohati jalgsi läbitav.

Suur kahju tekkib kalandusele, turismile ja majandusele tervikuna. Narvani ulatuvat veeliikluse koridori pole võimalik arendada, sest laevad ei pääse merelt jõele ja vastupidi. Muuli puudumise tõttu voolab ranna liiv jõe suudmesse ning püsiva laiusega ranna säilitamine osutub võimatuks.

Muuli rajamine loob võimaluse laevanduse taastamiseks Narva jõel. Ettevõtlus saab jõulise tõuke, kuna muuli ja promenaadi projektiga kaasnevad naabruskonnas suured kinnisvaraarendused ning uued kauplemiskohad. Merenduse ja turismiga seotud investeerimisprojektid, sh ka õiglase ülemineku fondi poolt rahastamiseks sobivad projektid kogu põhjarannikul ootavad uue muuli valmimist, sest osutuvad tasuvaks pärast Narva jõe ja Lääneremere vahelise ühenduse loomist.

Narva jõe suudmesse kavandati muulid nii paremale kui ka vasakule kaldale juba üle 250 aasta tagasi, mis jäi raha puudusel ellu viimata. Teine katse tehti  1929. aastal, kui valmis rannakindlustus ja 150 m pikkune munakividest ning rahnudest muuliosa, millest 50 m ulatus merre. Teise maailmasõja ajal muul purustati. Viimane ebaõnnestunud katse Narva-Jõesuu muul valmis ehitada tehti 1987-1990. Nüüd seisavad Narva jõe suudmes täiesti lagunenud muuli varemed, mis kujutavad ohtu inimestele.